Nagu küps maasikas

Milline rõõm, et pikalt oodatud kuum suvi jõudis ikka kohale - suvesüdamekuu on olnud hõrk nagu küps maasikas. Sirelid ja jasmiinid andsid teatepulga üle (metsikutele) roosidele ja aedhortensiatele, õnneks oli juulis Tallinna ja Võru päevi peaaegu võrdselt, nii et sain Kaneelimaja terrassilt enda istutatud õiteplahvatust imetleda.

Sisuliselt möödusid kõik juulikuu nädalavahetused festivalide ja ühendkooride tähe all. Kuu algas laulupeonädalaga. Laulu- ja tantsupeotuli saabus Runbjarniga Tallinna Noblessneri sadamasse 2. juuli keskpäeval mõnusas suvekuumuses. Ivo Linna ja Kalamaja segakoor esinesid. 

Laupäevase rongkäigu ajaks kallas muidugi paraku vihma nagu oavarrest, nii et peaaegu oleksin minemata jätnud (pealtvaatajana on see võimalus), aga kuna kõigele muule lisaks oli mu Muhu vanavanaema sünniaastapäev, siis lõpuks jõudsin järeldusele, et... ega ma mingi suhkrust tüdruk ei ole! Esiemade tehtud Muhu rahvariided selga, kollased Hunteri kummikud jalga ning muhulased ja võrukad said ilusasti vaadatud ning ma möödakäijate kingitud lillepärja ja tammeokstega kaunistatud. Kirjutasin ka Postimehe juulikuu kolumnis, et naljakal kombel on mu jaoks olnud kõige meeldejäävamad rongkäigud kõige vihmasemad: 2004. aasta isetekkelise rongkäigu kajastamine Postimehe suvereporterina ja nüüd 2025. aastal võrukatega spontaanselt Kadriorust Pirita teeni kaasa kõndimine. Komplimente ja häid sõnu sain südantsoojendavalt palju. Kontserte vaatasin ekraanide vahendusel laupäeva õhtul kodus ja pühapäeval perega, sellise ilmaga sobis mulle hästi.

Järgmiseks nädalavahetuseks jõudsin lõpuks Võrru, oli hea ja üle tüki aja toimus ka midagi märkimisväärset: reedel avati Võrumaa muuseumis Marko Mäetamme näitus "Teekond tundmatusse". Pärast seda sõitsime Ostrova festivalile, kus mõned kassmehed tahtsid meile kohe parimas veinibaaris šampanjat välja teha ja vedasid Ivo Linna järgi tantsima. Muidu oli ka hea seltskond ja Tanel Padari hilisõhtune kontsert üle ootuste. Torm läks meist vahepeal mööda, öösel tagasi Võrru jõudes imestasime, miks kõik on märg ja murdunud puuoksi täis... aga kui Playasse jõudsime, siis säras täiskuu peegelsileda järve kohal. Lummav.

Tallinnas kiskus pidevalt nädala sees ka peoks: kolmapäeval OKO terrassil Haabneemes pärast mõnusat rannapäeva, järgmise õhtu romantiline päikeseloojangujalutuskäik algas Noblessneris Wambolast, jätkus peoga Kai klubis ja lõppes Veinos Charles Heidsiecki Blanc des Millénaires 2007 šampanjaga. Järgmisel nädalal alustasime kaaviariga Lee restost (kunagise Šoti klubi aed on jätkuvalt lihtsalt imeline, söögile lisaks!), seejärel kulgesime üle Skoone bastioni Fotografiska katuseterrassile ja lõpuks Mökusse, kus asi läks muidugi üsna käest, shotid jne. Aga järgmisel õhtul Rotermannis olime R14 terrassil taas kõik hea muusika saatel rivis ja selgus, et proffide käes käib ka magnumpudeli sabraaž ühe liigutusega, muljetavaldav!

Pärnu ahvatles nagunii, aga kui siis veel juhuslikult sõbraga mõlemad Tuborgilt Retro Beachile lapsepõlvest Music TVst tuttavale rootslaste Rednexile piletid võitsime, tundus, et tuleb minna. Lisaks toimus laupäeva pärastlõunal Embassy of Fashioni moeetendus Silueti ees, nii et peaaegu et väljakutse oli ka ujuma ja Oreganosse Kreeka toitu nautima jõuda. Aga sain hakkama. :) Pärast triivisime Röömust Krabisse, hiljem veel Templisse räpipeole ja siis Sunseti... oli pikk, kuum ja ilus öö, nagu suvine suudlus. :) 

Pühapäeva hommikul sulpsasin algatuseks sõudebaasi juures jõkke, linna jõudsime nii hilja, et Pastoraadis hommikusööki enam ei saanudki, Barbaras õnneks küll. Edasi kulgesime Siluetist Düüni (kus käisime meres ujumas), seejärel armsate taaskohtumistega mööda rannaäärt  Surf'n'Souli teises ranna otsas. Seejärel veel Pärnu Gurmee Itaalia Maitsete peole ja Pärnu Uue Kunsti muuseumi aktinäitusele "Mees ja naine: La Paloma". Jalutuskäik üle uue Rääma silla ja veel üks sulps jõkke... ma imestasin, et me pühapäeva hilisõhtuks ikka Tallinna tagasi jõudsime, kiusatus oli öelda, et ma ei tule siit alla/tagasi. :)

Seejärel läks Merkuur retrograadi ja oli tunda ka: ma olin aasta aega olnud täiesti kindel, et juuli viimasel nädalavahetusel olen Viljandi folgil, aga miskipärast leidsin end neljapäeva õhtul Võrust. Reedene Reina ja Sten-Olle kontserdi, mereannipaella ja ujumispausidega pidu ühes suures ilusas kodus Võru taga oli siiski seda väärt, laupäevane Hargla Uma Üülaat ka väga kaunis - tõeline haldjamets, täis hõljuvaid unenäopüüdjaid ja makrameekaunistusi, lilli ja küünlaid. Sten-Olle Moldau ja Öösorr esinesid, see pakkus natuke nostalgiat ja palju rõõmu.

Pühapäeva lõunaks jõudsin ikka Viljandisse ja see on hämmastav, milline suurepärane folk see üks (öö)päev oli! Kirsimäel Nikns Suns 20 "Folk rokib, raisk!" kontsert, peamiselt murul lebades kuulatud Imar (Šotimaa) laululaval ja Ando & sõbrad Kirsimäel ning õhtu lõpuks absoluutselt fantastiline Noep Goes Folk laululaval (+külalistena Duo Ruut, Mari Kalkun ja Sandra Sillamaa, kellega läks laval lausa suudlemiseks - kibeee!). Kesköö paiku polnud me üldse valmis folki lõpetama, Aida katuseterrassi jämm pakkus õnneks rõõmu peaaegu hommikuni. :) Ah jaa, millalgi õhtul oli vikerkaar ka taevas ning hommikused köögijutud, sulps Paala järve ja hiline hommikusöök Fellinis ka hingele head.

Lugemise väljakutse peale mõtlen uuesti vist sügisel, praegu on päevades ja öödes nii palju muud elu. Kinos vaatasin kirjandusfilmi "Jane Austen rikkus mu elu", lisaks õnnestus ära näha kunagi vaatamata jäänud "Vaba raha" investeerimise teemal, päris hoogne ja vaimukas. Jalgrattatiirude ja ujumiste arv nii lapsepõlve lemmikrandades kui ka selge veega järvedes teeb heameelt ning loodetavasti kasvab veelgi.

Kuum ja kultuuriküllane juuli

Juulis plaanisin puhata ja tegin seda ka, aga lõpuks oli intensiivne, nagu ikka. :)

Kuu algul tundsin, et tahaksin veel ühte Pärnu nädalavahetust ja universum soosis seda lausa kahe sünnipäevakutsega, nii sisaldaski siis laupäev Pärnus kleitide-kimonote ostmist Moeka disainiturult Silueti ees, Mullipiknikku kaaviari & hea šampanjaga Koidula pargis, mõnusat õhtuoodet (tzatziki & pita, kreveti saganaki & klaas valget veini, nagu ikka) Oregano terrassil, seejärel üht 5. sünnipäeva MUM Café terrassil ja 55. sünnipäevapidu Sunseti Kaptenisaalis. Ma olen väga õnnelik, et jõudsime veel Wunderbaari Disco Tallinnale ka, kus täismajale mängisid suurepärast tantsumuusikat dj Tom Lilienthal ja kultuuriminister-dj Heidy Purga. Estonia Resort Spa & Hotel hoolitses hea une eest.

Võrus ootas uue nädala sees teisipäeval ka üks jalkavaatamisega ühendatud sünnipäevapidu ja neljapäeva õhtul algas Võru pärimustantsu festival 5Miinuse & Puuluubi kontserdiga (mille lavapaigutus polnud ehk kõige õnnestunum, kuulajaid oli aia taga oluliselt rohkem kui seespool). Mind tõi too nädalavahetus hoopis pealinna, The Tall Ships Races Tallinn 2024 oli muljetavaldava programmiga. Kuulasime reede õhtul Noblessneris Jaan Sööti, pärast sõime mõnusalt Lores, laupäevaste eredamate elamuste hulka mahtusid merelaulud Lennusadamas Marko Matvere esituses koos Tõnu Kaljuste & Tallinna Kammerorkestriga ja Eda-Ines Etti Kalaranna laval. Lisaks merereis Lennusadamast Piritale jahtklubi uut ilusat hoonet vaatama, klaas šampanjat Hiltoni Linnutee baaris ja hilisõhtused kunstielamused Kadriorus heas seltskonnas.

Pärast seda tahtsin ainult Võrus paigal olla ja seda ma ka sain. Nautisin piiritult oma pikki aeglaseid hommikuid, kaua magamist, hommikusööke voodis, kirjutamist-lugemist, mõnusaid kohvitamisi kodulähedastes kohvikutes, päevitamist-ujumist, õhtuseid rattatiire, kinoskäike ja terrassihetki. Nädalavahetusel õnnestus ka maakonna piiridesse jääda - mõtlesin, kas üldse lähen Ostrova festivalile, aga mul on hea meel, et ikka läksin, see on lihtsalt nii armas, väike ja õdus oma ühe lavaga, mille muusika kostab igale poole, nii et visuaalselt vähem ahvatlevaid artiste võib hoopis eemal head šampanjat nautides kuulata. :) Aga Heidy Tamme & Horoskoobi ajal olin ma igatahes lava ees ja võlutud - 80+ vanuses diiva ja legend säras laval, keeras publiku mängleva kergusega ümber sõrme, viskas paremaid nalju kui nii mõnigi püstijalakoomik, vapustas oma vokaaliga, pani publiku laulma ja nautis seda kõike ise silmanähtavalt. Super elamus!

Juuli viimase nädala lõpus ootas armas Viljandi folk - lugesin kokku, et minu kahekümnes! Sain seda seekord küll paraku vaid reedel nautida, aga mahutasin sinna lisaks headele hetkedele kohvik Fellinis fragmente lausa seitsmest kontserdist: Maqamat Ensemble & Nissim Lugasi (Iisrael), Curly Strings, Canzoniere Grecanico Salentino (Apuulia, Lõuna-Itaalia), Trad.Attack!, Hypnosis Negative (Eesti/Kanada), RURA (Šotimaa) ja OMIRI (Portugal).

Järgmisel hommikul oli üsna varajane start keskpäevasele praamile, mõnus lõuna Muhu Lõunaranna sadama Kala resto & baaris ning seejärel esinemine Sumari raamatukohvikus. Jõudsin natuke eelmisi esinejaid ka kuulata, Armin Kõomäge ja Mudlumit, rõõm. Pärast mu etteastet tegime veel kiire ampsu Liival iga kord fantastilises Island Burgeris (mis pakkus ka uskumatuid ootamatuid kohtumisi), sest olime hoiatatud, et Kuressaare söögikohad on ooperipäevade tõttu üsna ülerahvastatud. 

Ma olen nii tänulik, et mu elus on selliseid sõpru, kes kuuldes, et saabume laupäeva õhtuks Kuressaarde, varustasid meid kutsetega ammu välja müüdud Ooperigalale ja kinkisid hotellitoa pealekauba! Mu armsad pereliikmed olid ka seal ja ootasid meid soojenduseks oma terrassile dringile & snäkile, nii et programm oli tihe. Ja see Ooperigala... ma olin esimest korda Saaremaa Ooperipäevadel (sest mul ongi 22 aastat samal ajal kogu aeg Viljandi folk olnud) ja see kõik oli muljetavaldavalt ilus. Lossihoovi ehitatud ooperisaal, punased vaibad, Opera Royal saal valgete linadega kaetud ümmarguste laudadega. Ning muusika... ma olin lihtsalt lummatud. Võrus võib ju ka vahel unistada kõrgkultuurist, aga... khm. :) See Kataloonia Ooperiteatri etteaste, muusika kõrgus, ülim puhtus, ilu... ma istusin seal saalis selle kõige keskel ja olin ülepeakaela tänutunnet täis - elu ja loomingu, pere ja sõprade eest. Ning ma mõtlesin tänutundega ka oma põhikooli muusikaõpetaja Kontusele, keda me tol ajal üldse vääriliselt ei hinnanud, aga kes sundis meid käima Estonias ja hoolitses meie muusikalise silmaringi eest. Ooperigala programm sisaldas tänu talle nii palju tuttavat ja armsat, lemmikteoseid, mis panid hinge kaasa helisema. Puhas armastus. Hiljem põikasime veel läbi Rannakuuri terrassilt, kus kallis sõber pakkus sumedas öös klaasi head šampanjat ja dj Romily valis muusikat.

Filmielamused: käisin Võrus Kandles (mõnel juhul ainsa inimesena saalis) vaatamas hoogsat muusikafilmi "Girl You Know It's True: Milli Vanilli lugu"; ideaalset kohtingufilmi 1960ndate NASAst "Lennuta mind Kuule"; armsast lilleneiust rääkivat "Kui ta vaid teaks"; üdni prantslaslikku linateost "Pariis, mu paradiis".

Lilleline suvesüda

 See juulikuu on olnud pikk nagu sajand, parimas mõttes - lilli, šampanjat, lõhnu, värve, maitseid, puudutusi ja muusikat täis. Kolm mõnusat nädalavahetust Pärnus, Haapsalu daytrip, üks kaunis perekondlik juubelipidu, Viljandi folk ja siis teine juubel lõunas.

Need Pärnu nädalavahetused... alustasime juuni viimasel päeval pika kuuma rannapäevaga Kabli rannas, meri oli soe ja õrn tuuleke paras, nauding. Pärast sõin Kosmonautika puhkekeskuse merevaatega kohvikus Kosmos ülimaitsvat fish & chipsi. Pärnu vanu lemmikuid ja uusi tulijaid läbi jalutades lagunesid ühe päevaga kahed jalanõud ära, õnneks sain järgmisel päeval Kaubamajakast uued. :) Miami, Supelsaksad, rannas Poko, Põks, Rannahotelli terrass, Oaas, Düün, Hedoni terrass, seejärel Wesset, Mulligalerii, Lucca, Rööm, MUM Café, Ulme ning siis Sun City ja teised jõeäärsed kohad, lõpuks avastasime Endla kõrvalt armsa veinibaari Elevant's ja nautisime seal ees diivanil ööpimeduses häid jooke & snäkke.

Hommikusöögid olid läbivalt parimad ikka Pastoraadis, sealt tulles on mugav ja loomulik alati ka Siluetist läbi põigata ning Eesti disaini värsked tuuled üle vaadata, sattusin seal ajaveetmiste tulemusena pildiga lehte ka (ja Tallinna merepäevadel andsin TV3 uudistele intervjuu, kuulsust kui palju :)). Õhtusematest kohtadest võitis mu südame Hedoni restorani Raimond terrassile lisaks Oregano, kuhu ma eelmisel suvel ei jõudnud, suvine Pärnu ja reisidel mind ära võlunud Kreeka köök on ideaalne paar ning nende õdus terrass nagu kodune oaas. Mahavok & Marten Kuningas ühel ja Järvide muusikafestivali Babylon Pärnu Afterglow pidu teisel nädalavahetusel Ammende villas olid ka selle suve säravad pärlid. Disco Tallinnal Wunderbaaris käisime ja mu lapsepõlvelemmikut Ivo Linnat kuulasime Sugaris ka. Pärnu Uue Kunsti Muuseumi rahvusvahelise aktinäituse "Mees ja naine" vaatasime üle, nagu suviseks traditsiooniks on saanud.

Ühel nädalavahetusel nautisime Estonia Resort Hotel & Spa sviiti, universumi elegantne huumor muidugi, et sattusime just sellesse, mida ehib see Kostabi maal, millega ma kunagi natuke aega koos elasin. :) Mullfesti Mullipiknik oli tore, Koidula pargis lonkisin kõikidel Pärnu tiirudel ja imetlesin Lydia Koidula 180. sünniaastapäeva puhul püstitatud üleelusuuruste raamatutega parginäitust. Tiir paadiga Pärnu jõel kallite sõpradega oli veel üks kirss juulikuu tordil, vee peal on ikka hea.

Pärnu kohta tuleb paraku ka seda märkida, et ma märkasin väga teravalt kolme koha puudumist, milleta Pärnu pole päris see - Supeluse tänava vanu raamatuid müünud antikvariaat, Simple Day sealsamas ja Aloha ranna lõpus. Igatsen.

Ńädala sees puhkasin-kirjutasin valdavalt Võrus, ujusin ja sõitsin rattaga, lõikasin aias roose ja imetlesin oma elu esimest avamaatomatitaime (14 viljaga!), aga ühe nädala veetsin Tallinnas ka, Kihnu Virve mälestusele pühendatud "Meri on, meri jääb" merepäevade avaparaadi päeva samuti, tore oli kiirpaadiga Noblessnerist Pirital käia ning tagasiteel vanade puulaevade ja purjekate vahel kaheksaid teha. Pamela Marani & Mihkel Mälgandi kontsert-meditatsioon Wambola Surf & Baris ühel õhtul oli unenäoline ja ilus, taamal loojuv päike ka. Koda kohvik Viimsis, Fika, Levier ja Veino pakkusid meeldivaid hetki.

Tallinnast tegin ka päevase väljasõidu Haapsallu - hommikukohvi vanade aegade mälestuseks Müüriääre kohvikus, siis Mari kleidipood ja teised peatänava vaatamisväärsused, Epp Maria galerii (Evald Okase oma aknal oli paraku kiri "Kohtume suvel 2024"), Väike Viik ja rannapromenaad, hiliseks lõunaks krevetid ja kook Hapsal Dietrichi terrassil ning siis koju tagasi.

Teel Viljandi folgile sattusin päris juhuslikult ühele kenale koosviibimisele Elvas kunstnik Marju Villemi juures, kus sain lisaks tema tööde imetlemisele (need poeedinartsissid ja mitu maali veel!) ka pintslid pihku ja endagi suureks üllatuseks valmis mu elu esimene õlivärvidega tehtud meremaal. Protsess oli puhas rõõm ja nauding.

Folkida sain sõprade juubeli tõttu seekord vaid neljapäevast laupäevani, aga esimese õhtu Folk 30 kontsert Kirsimäel pakkus õnneks nii paljusid esinejaid ja jalutuskäiku läbi Viljandi pärimusmuusika festivali ajaloo, et see veidi leevendas. Reede hommiku veetsin Rohelise Maja kohvikus, seejärel uitasin Viljandi sekkarites, Kondase keskuses fotograaf Jaan Rieti 150. sünniaastapäevale pühendatud näitusel "Sõsarkond" ja teisel korrusel Loviisa Tala näitusel "Inimene kui masin". Lõunat sõin armsas Fellini kohvikus ja õhtust sõime sealsamas, Aida kohviku spontaanset jämmi saime ka veidi nautida. Rüki galeriisse ja Schloss Fellinisse oleks ka võinud jõuda, aga selle eest jõudsin siiski laululaval toimunud Naised Köögis kontserdile, Kaevumäele Alle-aad kuulama (meeldis väga!) ja Kirsimäele Trad.Attack!i kontserdi lõppu kuulama ("Armasta mind armsamini" oli maagiline). Afterparty Õues Henessi Schmidti ja Heidy Purga valitud muusikaga oli äge, aga unetunde jäi pärast küll väheks. Võru taga Haanjamehe talus laupäeva õhtul toimunud sõprade juubeli bänd Bossenova koos lisatorudega oli aga nii superhea, et vihtusime ka seal veel pool ööd tantsu. :)

Kinos vaatasin Jennifer Lawrence'i pärast kerget, aga südamlikku komöödiat "Ära võta isiklikult" ning Margot Robbie, lapsepõlvenostalgia ja kogu roosa atribuutika pärast "Barbie" filmi ka. 

Juured ja ladvad, 20 aastat folkimist

 Mulle meenus, et 2002. aastal oli minu esimene Viljandi folk, seega võib 2022. aastal väikestviisi juubelit tähistada. 20 aastat folke (ametlikult pidas Viljandi pärimusmuusika festival sel aastal 29. sünnipäeva, nii et järgmine on muljetavaldava XXX järjekorranumbriga). Mul on küll kahtlus, et umbes kaks tükki on mul vahele jäänud - 2004, kui ma olin Ahvenamaal reisil, ja 2020, kui päris folki pandeemia tõttu ei toimunudki, ainult galakontsert… ja ma olin Leedus reisil ka. Aga mõtetes olin ma mõlemal korral kindlasti vahepeal Viljandis. :)

Ausalt öeldes oli see esimene folk, kus mul mängis suure osa ajast peas Harry Stylesi laulust "As It Was" rida "You know it's not the same as it was...", ehkki ma üritasin endale kõigest väest meelde tuletada, et iga folk ongi alati olnud isemoodi, näiteks see üks kunagi 2000ndatel (2005?), kui sadas peaaegu lakkamatult kogu aeg, nii et me istusime kursakaaslastega suurema osa ajast Grand Hotel Viljandi lobbys ja jõime calvadost. See oli isemoodi, aga ka väga lõbus folk, ikka palju nalja, naeru, rõõmu ja armastust.

Aga mulle tundub, et seekordset muutust tundsid paljud, seda mingit kõledust õhus (mis võis osaliselt ka jahedavõitu ilmast tulla), mis kummitas mind ka eelmisel aastal, kui folk toimus, aga väiksemalt. Kuulsin seekord mujaltki, et pole enam see, et vaba flow asemel on tunne nagu oleks pärimusmuusika konverentsil, ei tundunud õnnestunud eraldi kontserdipiletite ostmise võimaluse kaotamine ega kahe eraldi piletitsooni loomine. Samas mingid välgatused ja "nagu päris" folgihetked ikkagi olid - mõnusad kohvitamised sõpradega Pärimusmuusika Aida ees Pierre'is, mõned klaasikesed mulli Veinist ja Vinest sealsamas, mõned toiduelamused toidualalt, palju häid kontserte neljapäeval, reedel ja laupäeval. Südamlikke kohtumisi kõikjal ja põnevaid vestlusi Aida kohvikus.

Eks need eelmised folgid sulavadki mälus kokku üheks kuldses kuumalaines peoks - päris esimene (algaja) ÕNNEGA koos (siia sobib hästi üks selleaastane muusikaline avastus VPMF Spotify playlistist, "Õnn tuli õuele"), kui kõik oli veel nii uus ja põnev, siis üks ajastu 2005-2009 ööbimistega Viljandi Tallinna-poolses otsas ühes sõbralikus majas, seejärel 2010-... Paala järve lähedal kalli sõbra armsa perega. Lõpuks teevad folgi inimesed, seltskond - 2012 oli eriline, 2016. aastal ühe andeka austajaga paadisõit Viljandi järvel koos mulle kitarri saatel esitatud "Viljandi paadimehega" unustamatu, nagu ka 2018. suve öised südamest südamesse vestlused ühega peaesinejatest pargipingil uue Park hotelli ees, Ugala rõdul hommikuni tantsimisega afterpartyd 2017 ja 2019 (see viimane oli üldse vist kõige folgim folk, pärast nii meeletut pidu ehk pidigi mõõn tulema?!).

Leidsin ühe folgiromantikapostituse oma kunagisest Tibutriinu blogist, 2009. aastast, lisan selle ka siia. Koos fotoga kõikidest mu folgivöödest, mis ma aastate jooksul olen pununud, see on ka traditsiooniks saanud. Neid on 17 - mul on ähmane mälestus, et äkki mõnel esimestest ma ei pununud ja ühel mu ajakirjanikuaja folkidest jõudsin peole vist ainult reede õhtuks, aga käsitööhoov oli avatud laupäevast (või oli vastupidi?). Vist 2013. aastal röövis üks džentelmen mu pärast reede õhtut üldse ära, aga siis õnnestus pühapäeval kõik vajalik ikka tasa teha. (Kaevusin lõpuks isiklikesse arhiividesse ja tuvastasin, et 2003. suvel ma ka ei jõudnud folgile, lisaks 2004. ja 2020. aastale, aga üks aasta punusin kaks vööd, nii et siis vist peaks skoor klappima: 17 vööd ja 18 folki.)

suveöö unenägu 

pimedad allapoole suunduvad tänavad, naer, kõikjal natuke ülemeelikud head inimesed, lõhnav sume rohekas hämarus. ilus vana maja, hoov, trepikoda, seal taga täiesti uskumatu järve peitva roheluse kohale avanev rõdu. ootamatu kutse tuppa ('sest te olete seal juba legend.'). valgus, soojus, tore seltskond, kitarr, paar laulu ja siis 'tuulevaiksel ööl'... rõõmrõõmrõõm.

see ei saanud ju päriselt olla? 

Juuli pulmad & saared

Juuli algas sõprade pulmapeoga Tallinnas Tiskres, tantsisin telke, dekoratsioone ja teisi kauneid pidulisi imetledes The Swingersi järgi kingakontsa pooleks ning siis paljajalu edasi. :) Õnneks järgnes rahulikum nädal, käisin palju ujumas ja õhtuti lugesin terrassil. Reede õhtul oli sõpradega abikaasa sünnipäevaõhtusöök jätkuvalt suurepärast Itaalia toitu ja veine pakkuva Vidrike Külamaja terrassil, temperatuurid olid ka nagu Itaalias, nii et sulpsasime sealgi hiljem järve, ülimõnus! Nädalavahetus jätkus Võru kodukohvikute päevaga, ma küll jõudsin ainult ühte, aga selle eest kõige ilusamasse ja kolm päeva järjest. :) Vahepeal veel ühele kenale juubelile ja Võru folgi lõppkontserdile keskväljakul.

15. juulil tähistasin Stedingu kohvikus oma uut teost raamatuesitluspeoga ning ma olen südamest tänulik kõikidele ilusatele ja armsatele inimestele, kes kohale tulid ja selle kuuma õhtu nii lõbusaks muutsid! ♡ Afterparty mu terrassil ja hilisõise Tamulas ujumise ka!

Järgmisel õhtul püüdsime Pärnus Rannahotellis rahulikult võtta, aga seal oli just Piper-Heidsiecki šampanjalounge'i avapidu, Oaasis ja Väikeses Kuubas ka elu kees, nii et ei tulnud väga välja, kiskus jälle peoks. Laupäeval vaatasin üle uues asukohas aktinäituse "Mees & naine: Eesti naise võim & vaim" ja siis sõitsime Viirelaiule kümme aastat tagasi salaja kahekesi Kreeka saarel abiellunud sõpradepaari pulmapeole. Tõnis Saar Gastronomy pakkus tõeliselt imelist toidukunsti (see burrata ja tomati Martini ning džinniga graavitud siig!), Noep muusikat ja loodus lummavaid vaateid. Pühapäevane afterparty päikese käes basseini ääres dj Romilyga oli ka nauding.

Ilmselgelt ma olen jätkuvalt noor, et puhkan pigem nädala sees, natuke sain hinge tõmmata ja siis oli neljapäevast pühapäevani armas Viljandi folk. Väiksem ja kompaktsem seekord, aga tänutunne, et see ikkagi toimus, oli kõikehõlmav! Ja pidu hoogne kolm õhtut, ehkki ühelegi afterpartyle, ei ametlikule Kuusemäel ega mitteametlikule Lennukitehases, seekord ei jõudnudki. Südantsoojendavaid hetki jätkus siiski festivalialalt välja Fellinisse ja Rohelise Maja kohvikusse ka.

Juuli viimasel nädalalõpul sõitsin Muhusse. Uitasin mööda südamelähedasi lapsepõlveradu, kohati kiskus päris emotsionaalseks. Proovisin ära nii palju kohalikke söögikohti, kui jaksasin: Muhu resto Koost, Kohver, Aed & Resto ja Meite Napoli ehk siis kolm tükki Liival (viimane oli ainus koht, kust õnnestus hommikusematel kellaaegadel café latte, värske apelsinimahl ja croissant brie & serranoga saada), reede õhtul käisin Koguvas Bottengarni restos, kus lisaks söögile-veinile rõõmustasid ka ootamatud kohtumised sõpradega. Laupäeval esinesin Raegma külas Sumari raamatukohvikus - suured tänud pererahvale ja külalistele, mul oli teiega tõeliselt tore!

Õhtuks kihutasin tagasi Võrru ja nautisin Öösorri kontserti Pubi17 terrassil, pärast jõudsime veel Club Tartusse tantsimagi! Ööklubisse!!! Selline eksootika, noh! :)

Oh, hello, July, oh, bye, July!

Juuli viimasel nädalavahetusel oli väga imelik mitte minna Viljandisse, aga need folgikontserdid ei tundunud siiski päris see, mis folk. Tegime hoopis neljapäeval daytripi Viljandisse. Seal oli nii palju üles kaevatud ja töö käis - äge igatahes, et vana imekaunis mõis ja selle ümbrus uue elu saab! Fellin oli tuntud headuses, fell in love again. Uitasime mööda ilusaid tänavaid ja imetlesime vaateid, Kondase keskuses tegime ka tiiru ja oli vaimustav, sain Kaljo Simsoni muinasjutulise ilu ja Hanno Härma metafüüsilise Viljandi näitustest väga häid elamusi.

See on nii armas, kuidas kunstielamused on me suviste Eesti väikelinnaretkede lahutamatuks osaks saanud: Haapsalus Evald Okase muuseum & Epp Maria galerii, Pärnus Uue Kunsti Muuseum, Viljandis Kondase keskus. Huvitav, et kõikides nendes linnades on ka ametlikud linnagaleriid, aga kindlatele kunstnikele pühendatud kohad tõmbavad rohkem. Võrus on Katariina allee ääres Vana-Võromaa Kultuurikoda suurepäraste näitustega, aga võiks olla ka Navitrolla galerii! Ja Kuressaare, kus ma põikan enamasti läbi Saaremaa Kunstistuudiost, vääriks Eerik Haameri muuseumi!

Nädalavahetuseks sõitsime Riia kaudu Klaipeda-Nida-Palanga tiirule ja ma nüüd mõtlen, kas teha sellest eraldi reisiblogi sildiga postitus või kirjutada siia. Läti-Leedu ei tundu ikka nii välismaa üldse?! :) Ma olin tegelikult esimest korda põhjalikumalt Leedus ja kõik oli väga kena, aga... ma ka täiesti mõistan, miks ma olen varem alati valinud kas siseturismi Eestis või siis juba nt Lõuna-Prantsusmaa. Igatahes: veetsime reede õhtu Klaipeda vanalinnas ringi vaadates, laupäeva Kura säärt avastades ning õhtuks jõudsime Palangasse, kuhu jäime esmaspäeva hommikuni, tagasiteel sõime ühe pisikese Põhja-Läti spaa suurepärase restorani terrassil. Klaipeda säravaimaks pärliks osutus resto & baariga suur kaunis purjelaev Meridian Dane jõel, Nida tuletorni tipus käisime vaateid nautimas, Palangas oli suurepärane Zuvine mereanniresto promenaadi ääres ja Floros Simfonija purskkaevude juures, lisaks lummav päikeseloojang sadamasillalt ja pühapäeva õhtu hotelli õhulises katusebaaris. Ilmadega vedas, päikeseline laupäev sobis avastusretkedeks hästi ja pühapäeval oli lausa rannailm, käisin meres ujumas.

Pealkirjast hoolimata oleks patt selle üle nuriseda, et juuli tuli ja läks. Festivalidest oli küll seekord vaid imearmas Ostrova ja avatud talude päev ühel ja samal nädalavahetusel, aga need mõlemad väga toredad ja muu maailma seise vaadates oli seda rohkemgi, kui oleks sellest suvest julgenud loota. Ostroval nautisime vikerkaare all Kukerpillide ja Lenna esinemist, sinna vahele natuke Contrat, handsat ja teisi kohalikke hõrgutisi. :) Universum näitas korraks, et oleks võinud olla ka palju pöörasem pidu, aga tänu sellele, et üsna mõistlikeks jäime, jõudsime järgmisel päeval avatud taludest Kolotsi kitsetallu ja Mooska suitsusaunatallu, viimases sai lisaks nimes mainitule laulu, akordioni- ja kitarrimängu, Uue-Saaluse veinitalu ebaküdoonia-õunaveini ka. Kaasa ostsime kitsejuustu ja suitsusaunaliha, nii et järgnenud nädala võikud olid eriti hõrgud.

Enne seda kõike jõudsime ühe olulise juubeli raames seigelda Alatskivi lossis ja selle ümbruses (tuvastasin, et Eestis on kokku 5+1 lossihotelli: Taagepera, Keila-Joa, Alatskivi, Laitse ja Cantervilla + praegu suletud Sangaste - kolme esimest igatahes soovitan!). Alatskivi lossi restorani latikasalat, söök üldse, joogikaart, teenindus ja lossi ümbritsevad jalutusrajad olid super, sviit oma ümmarguse tornivoodiga ka täitsa mõnus (tube ongi kokku vaid neli ning ülejäänud kolm vist üsna pisikesed). Seeejärel pidasime paljude armsate lähedastega maha hea muusika ja ilutulestikuga juubelipeo Võrus, rohke šampanjaga ja hõrgutistega Kuninganna cateringilt, pühapäeval veel afterparty Roosisaarel.

Mu ristipoja gümnaasiumilõpupidu, teisi meeldivaid külaskäike, aia- ja bangalopidusid mahtus selle kõige vahele ka. Sõpradega mööda Tallinna uuemaid katuseterrassibaare seigelda oli samuti lõbus. Paksu Margareeta katusekohvik Maru pakkus uue ning Viru KGB katuseterrassi baar esimese ja kõige armsama nurga alt supervaateid sünnilinnale.

Juuli festivalid ja muud peod

Võrus eriti vihmasena alanud juuli oli lõppkokkuvõttes siiski täiesti imeline. Aga see kuu esimene pool oli naljakas küll - mina, kes ma kipun sageli suviseid nädalavahetusi liiga tihedalt täis planeerima, sest igale poole tahaks jõuda, laisklesin äkki kaks nädalat suurt midagi tegemata Võrus (olgu, mõned südamlikud koosviibimised ja kallid külalised mahtusid siiski ka selle aja sisse).

Terve juuli esimese nädalavahetuse vedelesin teleri ees (jälle täiesti mitteminulik) laulu- ja tantsupidu vaadates. Õnneks jõudsid kõik tunded ka läbi ekraani kohale ning tekitasid palju nostalgiat - meenutasin kõiki neid kordi, kui olen käinud laulupeol kooli ajal koorilauljana, lauluväljakul kauplejatega tegelenud (ühel aastal) ja ajakirjanikuna ringi lipanud. Kõige võimsamaid ja ülendavamaid emotsioone pakkuski vist 2004. aasta pidu, kui rongkäik vihma tõttu ära jäeti, aga tuhanded inimesed ikkagi koos lauluväljakule marssida otsustasid ning ma Postimehe suvereporterina koos fotograaf Peeter Langovitsiga selle kõik lõpuks täiesti läbivettinuna kaasa tegin ja lugusid kirjutasin.

Laulupeo- ja rongkäigumeeleolud jätkusid ka Riias Ed Sheerani kontserdil, kust hilisõhtul kesklinna tagasi jalutades omavahel üldse mitte tuttavad eestlased ühislaulu üles võtsid. Muidu oli ka väga tore kontsert - mulle avaldas see väga muljet, kuidas üks punapäine noormees oma kitarri ja looperiga kogu suure lava ära täitis ja 50 000 inimest kaasa elama tõmbas. Need paar päeva Riias olid muidu ka meeldivad - sõpradega vanalinnas hulkumised ja visiit Läti Rahvusraamatukogusse.

Kuna Võrus oli jätkuvalt imelik ilm, aga mujal ilus, sõitsin ühel nädalalõpul spontaanselt Pärnusse, sest mis suvi see on ilma Pärnu peota. :) Nautisin Simple Day terrassil suurepärast mango-krevetivõikut, põikasin jahtklubist läbi, sõin sõpradega restoranis Noot ja Sugari terrassil sumises Must Mesi. Järgmisel hommikul vaatasin üle uue koha nimega Pastoraat (kaunis!) ja põikasin läbi Supelsakstest, lisaks uitasin oma Pärnu lemmikradadel, imetlesin rannas merevaadet ja jõesuudmest merele libisevaid Muhu Väina regati jahte. Võrru tagasi jõudes oli siingi päike välja tulnud, käisin loojuva päikese kullatud järves ujumas, pühapäeval vaatasime paari Võru kohvikutepäeva kohvikut ja pisike Võru folk pakkus uuel keskväljakul muusikat ka.

Ja juuli viimaseks nädalavahetuseks sõitsin Viljandisse pärimusmuusika festivalile, kuumalaine jõudis ka varsti kohale, nii et kulgesime tuttavas "päeval päike-järv-aiachill, õhtul pidu" rütmis. Ööd olid üsna troopilised ja mulle väga meeldis folgi hea muusikaga afterparty Ugala ruumikal rõdul, kust magama jõudsime vastu hommikut. For the record mu kontserdipäevik ka: neljapäeval parim folgi käimatõmbaja Nikns Suns ja tantsuks pärast VLÜ; reedel Naised Köögis, Choor (Hiina), armas Lena Jonsson Trio (Rootsi), Puuluup, Läti tüdrukud ehk Tautumeitas (Läti), folgi lõbusaim möll Otava Yo (Venemaa) saatel; laupäeval Cätlin Mägi & Jaan Pehk ning pisut Aida tantsumaja ja Untsakaid ka. Kava oli kuidagi paremini kokku pandud kui eelmisel aastal, aga paaril korral tuli siiski teha raskeid valikuid samal ajal alanud heade asjade vahel. :)

Tallinnasse põikasin paar korda ka, õnnestus üle vaadata Fotografiska ja selle mõnus katuseterrass, purjetada sõpradega Piritalt Lennusadamasse ning (ujumistiimi lainel jätkates) ujuda esimest korda elus Kalarannas ja saada sellega sealse supelranna kirglikuks pooldajaks - lugesin, et arendaja tahaks jahisadamat (mille võib ju teha ka lihtsalt väiksema, kui ilma ei saa?), aga neid on ju juba Noblessneris, Vanasadamas, Pirital, kõik üsna lähedal, samas kui üks selline hea kiiresti sügavamaks minev ujumisrand kulub kesklinnas vägagi ära!

Festivalipäevik

Juuli tähendab Eestis festivalide kõrghooaega, nii et juba esimesel nädalavahetusel oleks olnud valida muu hulgas Muhus Juu Jääbi. Hiiumaal Tahkuna Briisi, Pärnumaal Võnke ja Ida-Virumaal Mägede Hääle vahel, aga selle asemel korraldasin endale poolkogemata DIY Disco Tallinna festivali: reedel osalesin filmivõtetel Valgerannas ja siis oli äärmiselt loogiline pärast Pärnus peole minna - Sugaris oli Disco Tallinn; laupäevaks oli ammu planeeritud väljasõit itta - ja seal oli Disco Tallinna piknik Eisma sadamas, õnneks koos Vaiko Epliku kontserdi ja Peeter Piheli hõrgutistega, nii et natuke oli siiski vaheldust ka. :)

Arvestades seda, et mu risti-rästi läbi Eesti pidudele järgnes veel üks pühapäevaõhtune sünnipäevaoleng Võrus, tundusid pärast seda kõige ihaldusväärsemad tegevused kodus raamatuga laisklemine ja järve ääres jalutamine. Mida ma siis tegingi, lastes juuli teisel nädalavahetusel heleda laulu ja suure rõõmuga üle I Land Soundi, aga laupäeval tulin Tallinna ja sattusin muidugi kohe Tallinna Merepäevadele, nii et festivale vältida siiski ei õnnestunud. :) Lehvitasin Hoppetile, tegin Tallinna lahel tiiru Hiiu Ingliga, kuulasin natuke HU? kontserti, lobisesin armsate sõpradega ja nautisin seda kõike üliväga.

Positivuse esinejatest mind õnneks keegi seekord väga ei ahvatlenud, nii et jäin rahulikult Võrru... et siis ikkagi spontaanselt sel aastal ühepäevasele Ostrovale sattuda. Jarek & Ruitlane olid suurepärased, mul oli algusest lõpuni suu kõrvuni, rõõmust kogu vokaalse ja verbaalse võimekuse & vaimukuse üle, mida lavalt voogas.

Ja viimase nädalavahetusega ei tekkinud küsimustki - Sweet Spot kõlas muidu väga kenasti, aga Tallinn, suvel, sellise kuumaga... kui võimalik, siis ei. Viljandi folk oli superarmas ja enamik kalleid sõpru kohal, ennelõunad veetsime kaelani järves ja õhtuti nautisime seiklusi, kontserte ja spontaanseid musitseerimisi. Nikns Suns oma hämmastava energiaga, helge Estonian Voices, rõõmus Kalàscima (Itaalia), bluusilik Bombino (Niger), ideaalselt folgilik The East Pointers (Kanada) ja reggaelik Angus... ja siis muidugi reedene kuuvarjutus ja laupäevane parim pidu Pärimusmuusika Aida ees. Puhas rõõm!

Juuni raamatud ja peod

Täna tahaks parafraseerida ühte ammust kursavendade nalja ja öelda, et kuulge, mul on juuni kadunud, aidake otsida! Esimene päris suvekuu läks lihtsalt nii ruttu. Igasuguseid toredaid mälestusi jäi sellest maha õnneks siiski palju.

Kõigepealt Viljandi kohvikuöö, kus ma käisin esimest korda ja mis oli nagu väike folk või selle soojenduspidu. Siis tulid raamatuesitluspeod Tallinnas ja Võrus, viimases ühendasime selle Moët & Chandon Grand Day 2018 tähistamisega. Mu "Küsi ja Sulle antakse" raamatu Tallinna esitluse fotosid näeb Delfist, lisaks kutsusid mind külla Naistejutud, Postimehe Sõbranna lehelt saab saadet/podcasti kuulata.

Pärnu jahtklubi restos toimus traditsiooniline suve alguse pidu mu ühe särava sõbranna sünnipäeva puhul ja mõned päevad pärast seda teise armas, lõbus ja kaunis sünnipäevapidu Võrus, koos lustaka kinokülastuse ja hilisema paadi+jahisõiduga järvel (paat+jaht seetõttu, et kohtusime järvel ja sidusime need kokku :)). Juunisse mahtus veel üks kena õhtusöök GMP restorani terrassil Otepääl, sõprade külaskäik Võrru ka korraliku peoga ning üsna raju ja pikaks veninud jaanipäevanädalavahetus Viirelaiul, hõrkude söökide-jookide, sauna-basseini-tünnisauna, Silver Sepa kontserdi, tantsu ja lõkkega. Pühapäeval tormiga tundus, et oleme peaaegu merehädas, tegelikult saime lihtsalt veel ühe mõnusa supervaadetega saunaõhtu lisaks.

Suur progress võrreldes eelmise aastaga on see, et mul on õnnestunud rohkem rahulikult Võrus olla ja olemist nautida, olgu siis paadiga järvel ulpides, rannas päevitades-ujudes, sõpradega meeldivalt aega veetes või lihtsalt kuskil hea raamatuga kerratõmbununa. Katrin Pautsi uus raamat äratas sedavõrd mälestusi ja tekitas tundeid, et sellest oleks peaaegu saanud eraldi blogipostitus, aga Daki mõjul kirjutasin lõpuks "Minu Muhumaast" raamatuarvustuse Postimehesse.

Goodreadsis aasta algul endale püstitatud reading challenge'iga olen peaaegu poole peal, 40 raamatut 101st on loetud, Aldous Huxley "Hea uus ilm" oli kuidagi lugemata ja meeldis mulle väga, Murakami ka, Bukowski oli samuti päris lustakas.

Eelmisel aastal olid muudkui mingid nädala sees peod Tallinnas, nii et ehkki siis elasin justkui täiskohaga Võrus ja praegu poolega, tundub seekord Võrus juunis veedetud aja skoor parem. :) Aga sel nädalavahetusel olen üle hulga aja mitu päeva järjest Tallinnas ja on vahelduseks ka päris hea.

Mu Võru suvi

Šoppasin möödunud nädalavahetusel kampsuneid, salle ja saapaid, mis räägib sügise vääramatust lähenemisest. Aga et natuke veel suves supelda, vaatan korra tagasi nendele natuke rohkem kui 15 nädalale, mida ma tajusin 2016. aasta suvena. Ehkki tegelikult algas seekord suvi mõnes mõttes mu jaoks juba märtsis - mul on tunne, et märtsist või vähemalt aprillist peale paistis lakkamatult päike ja mul oli õnneks ka külluslikult võimalusi õues olla, ujuda, päikese käes vedeleda ja seda kõike nautida.

Igatahes. Mai lõpus, mis oli juba väga suve nägu, oli Tartus uue kaubanduskeskuse Kvartal avapidu ning armsa alma materi ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi traditsiooniline kevadgrill. Algul kavatsesin järgmisel hommikul pärast seda Võrus rannatennise võistlustel osaleda, aga lõpuks oli pealt vaadata ja WildEsti mängida toredam. :) Mai lõppu jäi ka mu selle suve ainus Nõva pidu kallite sõpradega neist ühe maakodus.

Juuni algas traditsiooniliselt mu sõbranna sünnipäevapeoga Pärnus, kuhu ma suutsin sõita jälle Võru kaudu, nagu lugematul hulgal kordadel sel aastal. Tol nädalavahetusel oli see muidugi eriti hea valik, sest Võrus oli soojem ja päikeselisem, nii et oli põhjust end järve ääres rannas välja sirutada ja ujuda sai ka. Seejärel tuli Hiltoni hotelli suur avapidu, kust lahkusin rikkamana, kui saabusin, ja siis järgmise armsa sõbranna sünnipäeva tähistamine Võrus Fantuzzi kontserdi, koogi ja mullijookidega.

Pärast rahulikku nädalavahetust Otepääl ühe kena järve ääres (kui oli ära klassikaline jaanipäevailm, millega oli kõige parem põleva kamina ees keras olla ja metsmaasikaid süüa) tulid järjest mu kolmanda romaani esitlus, viimase vanaisa kurvad, aga samas ilusad matused pika perekondliku ajalooga maakodus, imeliselt kuumade ja päikeseliste ilmadega jaanipäev Võrus ja afterparty Pärnus.

Soojad ööd ja päevad jätkusid juuli algul, kui Võrus oli jälle üks imeline nädalalõpp rannatennise ja hea peo, tänavamuusikute ja rannas tantsimisega. Nädal hiljem oli sealsamas Võru kohvikutepäev ja juuli eelviimasel nädalavahetusel Ostrova festival (Ultima Thule kontsert oli superhea!) mille afterparty algul Stedingu majas ja seejärel hommikuni ühe järjekordse lummava järve ääres kujunes selle suve kõige meeldejäävamaks. Sinna ümber mahtusid Tallinna merepäevad ühe armsa jahisõiduga ja Viljandi folk kõige meeldejäävama paadisõiduga, kitarrimänguga ja puha. :)

Juulisse jäi ka üks suurepärane toidupidu, kui Salt käis külas Hapsal Dietrichil ning oli põhjust dj Mart Juure valitud rütmide järgi keset Haapsalu peatänavat tantsu vihtuda; augustisse teine, Home Arti korraldatud skandinaavialik Kräftskiva Hiiumaal ühes Tahkuna poolsaare rannas. Hiiumaa kohvikutepäev sinna otsa ja sõbranna ümmargune sünnipäev ka, tolle nädalavahetuse lõpuks olin küll üsna oimetu.

Kõik mu ülejäänud augusti nädalavahetused said endale Võru ja Pärnu. Võrus olime ühel ööl selili paadisillal ja vaatasime, kuidas perseiide kukkus, siis tuli linna sünnipäev ja hulk mõnusaid kontserte Marten Kuninga, Mick Pedaja ja Teele Viiraga. Muinastulede öö veetsin Pärnus, algatuseks avastasin uusi häid söögikohti (Hea Maa ja Mon Ami mõlemad on super!) ja siis vanu häid peokohti, Sunsetis ja Sugaris oli mõlemas külluses mõnusat muusikat ja pidu.

Uue Maailma festival septembri algul oli suurem ja vihmasem kui kunagi varem, aga ikka tore, ehkki enamik ajast möödus Kohaliku terrassil katuse all. Sellele järgnenud kursuse kokkutulek Roosisaarel (väikese põikega vahepeal kohalikku ööklubisse Virust kuulama) soojendas ka südant. Mõned ööd - nagu mõned suvedki - lähevad liiga kiiresti, isegi kui tahaks, et need kestaksid igavesti.

Üks šampanjane suvi

Suvi 2015 sai kuidagi ootamatult kiiresti otsa, aga ma ei suuda tast veel päriselt lahti lasta ja nostalgitsen pisut, seda enam, et suve ametlik lõpp on alles sel nädalal.

Kohad, kuhu ma jõudsin eriti palju kordi selle suve jooksul: põhjarannikul Tallinnast ida pool Neeme, Kaberneeme ja Haapsesse ning Juminda poolsaarele ka, lääne pool pika perekondliku ajalooga armsasse maamajja ja hea sõbra enne jaanipäeva ostetud mõnusasse suvekodusse Nõval. Sinna vahele mahtus ka palju Pärnut ja natuke Tartut. Ja paar käiku Haapsallu.

Pärnus pidutseda oleksin rohkemgi tahtnud (ehkki seal oli niigi mitu väga lahedat pidu - uue Estonia spaa avamine juuli algul, sõbranna sünnipäev juuli lõpus jne) ning Saaremaale ja mõnele väikesaarele jõuda ka. Võrru samuti, aga seal õnnestus ikka septembris lõpuks korra käia.

Festivalide skoor sai päris korralik: juunis sattusin maaelu eksperimendi lugu tehes toredale väikesele ja poolsalajasele Acoussion Live festivalile, Juu Jääb Muhus juuli alguses (kaatrisõidu & šampanjase pre-partyga) oli super, Positivus Salatsis Placeboga ja Viljandi folk pakkusid hoolimata jahedavõitu ilmast palju häid elamusi ja muusikat, endalegi üllatuseks jõudsin ühel ja samal augusti alguse nädalavahetusel ka Pärnusse esimesele Weekend festivalile (Example!) ja Viru folgile Käsmus. Festivalisuvele pani traditsiooniliselt armsa punkti Uue Maailma festival. Lisaks käisin 20. augustil presidendi vastuvõtul Kadrioru roosiaias, see oli ka super!

Üle ootuste palju jõudsin ka erinevate kaunite sihvakate jahtidega purjetama ning kuumadel päevadel randa päevitama ja ujuma, aerulauaga ja vesijalgrattaga sõitma.

Ja kirss tordil oli väike puhkus Nizzas ja Monacos septembri lõpus. Sooja +27 kraadi, rohkem šampanjat neljal järjestikusel päeval kui eales varem, türkiissinine meri, hõrgud mereannid, ilus arhitektuur ja lõbus seltskond. Hea suvi, aitäh!