29.8.19

Augustiunelmad

Eriti sumesulni augustiga ei ole mul õnneks tunnet, et see on mööda lennanud, pigem olen saanud mõnusalt nautida, sellises õrnas valsitaktis. :)

Tallinna ja Võru vahet olen omajagu käinud, nii et juulis Lõunalehes ilmunud Kagu-Eesti arengute teemalisele artiklile lisandus arvamuslugu Maalehes (sisuliselt sel teemal, et tahan rongiga otse Tallinnast Võrru sõita, ja Pärnusse-Haapsallu-Paidesse ka!).

August algas Intsikurmu festivaliga, kuhu ma algul ei plaaninud üldse minna, aga siis nägi reedene programm nii kutsuv välja, et ma ikka pidin, seda enam, et Võrust on sinna ju vaid 25 km. Jõudsin Ewert and the Two Dragonsi ajaks Noa pop-up resto terrassile, bänd kostis ja paistis sinna kenasti kätte. Järgnesid Sheep Got Waxed (Leedu) Metsalaval, jälle totaalselt suurepärane Iris Gold (Taani/UK/Jamaica) Orulaval ja väga positiivselt üllatanud Ivan Dorn pealaval (Ukraina; "Muža Doma Netu"!). Lola Marshi (Iisrael) ja Anna Kaneelinat oleks ehk ka tahtnud, aga kõike siiski ei jõudnud. Nagunii kiskus kuidagi rapsimiseks, aga natuke jõudsin ikka niisama kulgeda ja meeldivaid inimesi kohata ka.

Haapsallu sattusin lausa kaks korda augustis ja oli väga tore. Sain teha tiiru peale lemmikgaleriidele (Evald Okase omas oli lummav Aldo Järvsoo pruutkleitide ja Tanel Veenre maskide näitus; Epp Maria galerii oli lihtsalt kaunis nagu ikka) ja lemmikkohvikutele ka (Hapsal Dietrich ja Flamm põhjalikumalt, Müüriääre, Kärme Küülik ja Kuursaal pealiskaudsemalt). Jahisadamasse Grand Holm Marinasse ja aurupaadiga Kallis Mari sõitma ei jõudnud, aga selle eest ostsime MARI poest kleite.

Mõned mõnusad terrassipeod-istumised olid ka, ühel nägin enda suureks üllatuseks ka paari tähte (vabandust, perseiidi!) langemas. Üllatus oli see suurlinna tulede kuma tõttu ja seda enam, et päev hiljem Võru 235. sünnipäeva pidustuste õhtul paadiga järvel loksudes olid pärast täiusliku päikeseloojangu ja Marju Läniku järvelavalt lahkumist kõik tähed taevasse nagu kinni löödud, ükski ei kukkunud kuskile. :)

Siis oli veel üks ülimõnus seenelkäik ja üks üliinspireeriv filmielamus ("Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts", ma olen täiesti armunud sellesse filmi!), Fotografiskas vaatasin enne järgmiste tulekut põhjalikult üle Jimmy Nelsoni näituse ning ülejäänud kolm (Anja Niemi, Anna-Stina Treumund ja Pentti Sammallahti) ka. Fotokunst on ikka imeline ja mul on kirjeldamatult hea meel, et see Tallinnas endale sellise pesa sai - Stockholmi Fotografiskas meeldis mulle ka väga käia, aga nii tore, et nüüd on siinsamas ka üks! Tallinna atraktsioonidest nautisin kuu viimasel pühapäeval veel Merivälja kodukohvikute päeva, ilm oli ideaalne ja lapsepõlvemail jalutada tõeliselt sulnis, kõigevabast šokolaadikoogist ja Kuninganna makroonidest rääkimata.