Seejärel oli üks imearmas käsitöökinoõhtu Suures Munas, ägedate naiste ja Taani filmiga “Õnnelik lõpp” (sama pealkirjaga filme on segadust tekitavalt palju, arvasingi algul, et lähen ühte teist vaatama, aga õnneks tuli näitamisele just see mõnusalt lõbus ja head tunnet tekitav film - soovitan, väga, kui ette jääb).
Triin Katariina Tammert ♡ 100% puhast rõõmu
26.2.21
Vabana võid
Seejärel oli üks imearmas käsitöökinoõhtu Suures Munas, ägedate naiste ja Taani filmiga “Õnnelik lõpp” (sama pealkirjaga filme on segadust tekitavalt palju, arvasingi algul, et lähen ühte teist vaatama, aga õnneks tuli näitamisele just see mõnusalt lõbus ja head tunnet tekitav film - soovitan, väga, kui ette jääb).
16.2.21
Värsked märgilood
Esimene. See oli jaanuaris, kui olin Tallinnas ja mõtlesin hommikul pealinna kodus, et võiks vanaema juures käia - jalutan koeraga õues ära ja siis vaatan äpist, kas läheduses vedeleb mõni CityBee rendiauto. Läksin õue... ja kõrvalmaja ees seisis türkiissinine CityBee Mini. Mõtlesin, et oo, eriti kiire küsi ja Sulle antakse lugu, teen koeraga tiiru ära ja siis vaatan, kas see on saadaval.
Tegime tiiru pargis ja mu tähelepanu köitis just selleks hommikuks ühele prügikastile ilmunud number - sinna oli sama värvi türkiissinisega, nagu see Mini, maalitud number 126. Vaatasin, et ahah... ja siis tagasi koju jalutades vaatasin selle Mini registreerimisnumbrit. See oli ka 126... Selle koha peal hakkas natuke kummaline ja lõbus ühekorraga, aga võtsin seda kokkusattumust hea märgina, avasin CityBee äpi, broneerisin endale selle Mini ja hästi veetsime koos aega, oli rõõmuküllane tee tõesti.
Teine lugu. Tragikoomilisem. Olin ligi 10 päeva lähikontaktsena sümptomiteta eneseisolatsioonis ära istunud, kui tekkis nohu ja läksin igaks juhuks testi tegema. Sealt tulles nägin punast autot Pesakonna koomiksiga, tekstiga "Ole paigal, ma lasen Su Pekingisse". Vaatasin seda ja nentisin, et nii väga kui ma ka vastupidist ei tahaks, siis see märk paistab küll kangesti seda nägu, et tuleb positiivne vastus, sest noh, alguse sai see viirus ju Hiinast.
Ja tuligi. Tuju rikkus algul ikkagi, aga nüüd olen juba terve ja on vist põhjust tänulik olla, et asi piirduski vaid umbes neli päeva kestnud nohuga.
"Küsi ja Sulle antakse" raamatut on ka mõned eksemplarid Pilgrimi lehel veel täitsa alles, hea hinnaga pealegi. Mind on armsad sünkroonsused õnnelikuma eluni ja rohkemate soovide täitumiseni juhatanud, kui kunagi oodata või loota oleksin osanud, nii et soovitan südamest märke märgata ja järgida teistelgi.
25.1.21
Mängime valitsemist
3.1.21
2020/2021
14.12.20
Jõulukuu väikesed rõõmud
- Sügissemester sai reedega läbi, see võtab peaaegu kepsutama. :)
- Kodu on jõuluehtes.
- Õhtusöögid on viimasel ajal eriti head tulnud, üks õhtu kollane ahjupeet küüslaugu, kitsejuustu ja karbonaadiga, eile verivorstid-hapukapsas-kõrvitsasalat-pohlamoos 3. advendi puhul.
- Goodreadsi lugemise väljakutse seljatasin, sain viimase raamatu läbi - 52 raamatut aastas on üsna mõnus kogus, keskmiselt raamat nädalas.
- Filmi- ja kunstielamusi on ikka õnneks ka olnud: eelmise nädala algul ägedas Tartu Elektriteatris dokfilm "Helmut Newton: halvad ja ilusad", nädala lõpus Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis Eesti kunstnike ühisnäitus "Paus", mis on lihtsalt nii-nii ilus! Soovitan väga!
- Muusikat, pidusid ja reise tahaks ka, hullult, aga mu lemmikastroloogi ennustus, et okt-nov piirangud ja detsembris-jaanuaris piduuu, vist päriselt ei täitunud paraku. Ma küll tahtsin seda uskuda, väga, nii ebaloogiline kui see ka ei tundunud, aga praegu jääb vist vaid jõuluimele loota. Detsembri esimesel reedel õnnestus siiski ühele toredale väikesele salapeole sattuda ja laupäeval kalpsasin sõbrannale punases sädelevas õhtukleidis külla, sest šampanja & makroonid temaga tundus lähim asi jõulupeole, millele sel aastal lootust.
- Pooltühjadesse kohvikutesse olen ka ikka lipsanud, Katariina kohvik tundub pärast väikest värskenduskuuri heledates toonides poole suurem kui varem, Sulbi kohviku uuest Võru filiaalist Karamell saab imelisi šokolaaditäidisega makroone ning Eva Sushist Philadelphia makisid (praegu hakkasin mõtlema, et makroonide ja sushi puudumise üle nurisesin vist 2016. sügisel siia kolides - küsi ja Sulle antakse!).
- Õues uitamised on detsembrikuule kohaselt üsna karged, aga ka kahvatutes toonides loodus ja jäätunud järv ilusad ikka. Aga uue moehullusega - talisuplemisega - on lõunaosariikides külmakraadidega muidugi ikaldus, kui jääd raiuma ei kipu, nii et meil siin ei teki naljalt sellist olukorda, nagu Tallinnas: Pikakari rannas talisupelnud mees unustas sellest sotsiaalmeedias teada anda! :)
6.12.20
Uitmõtted & paber
Keegi muidugi ei takista kumbagi praegu ka, aga uitmõtetega on nii, et arvestades kogu üleüldist müra ja igasuguse info üleküllust, tundub vähem ütlemine ja kuulamisele/lugemisele keskendumine kohati palju parem variant. Digitaalne hügieen jne. Ehkki siis tuleb vahel jälle see hetk, kus tahaks vahelduseks lugeda midagi kerget ja helget ning seda teistelegi pakkuda.
Paberpäevikus krabistamisega läks igatahes eriti lihtsalt - võtsin lihtsalt ühe imeilusa märkmiku, mille juba tükk aega tagasi kingiks sain, ja hakkasin pihta. Joovastav tunne!
Ja nagu kuskil filmis (ma pealkirja ei mäleta, ainult tsitaati) üks tüüp oma märkmikule osutades ütles: "Ja siia ei saa keegi isegi sisse häkkida! Geniaalne asi!" :)