31.10.22

Kuldne sügis

September vilksatas kõigi mu reiside tuules päris märkamatult mööda, aga vahepeal oli nii mõnus lihtsalt Võrus olla, oktoobris samamoodi (ja õnneks siis rohkem). Sahistada järve ääres pargis kollastes lehtedes, nautida ikka veel sooje ilmu, vaadata kaminas põlevat tuld ja raamatuid lugeda. Mulle meeldib suvi oma aktiivsusega, aga sügisromantika, peod ja rohkem aega endasse vaatamiseks ka üliväga.

Käisin IKEAs uitamas ja kodu veel õdusamaks muutmiseks inspiratsiooni kogumas, Balti jaama turult värsket kraami osta oli ka tore (nagu ikka). Nappidesse Tallinna päevadesse mahtus meeldivaid külaskäike, sõprade sünnipäevapidu, inspireerivaid kohvitamisi Literaadis ja Röstis, ühte oktoobriõhtusse ka vaimustav õhtusöök armsate naistega Nautiluses, Tallinn Fashion Week 2022 raames Embassy of Fashioni imekaunis moeshow ning hiljem Disco Tallinn+Must Mesi Tammsaare pargi paviljonis.

Võrus oli septembri keskel üks üsna spontaanne, aga seda lõbusam pidu meie juures, oktoobris uue hea söögikoha Kolm avapidu ja kuu lõpus kalli sõbranna tüdrukuteõhtu hõrgu õhtusöögiga Kodases ja hilisema peoga Club Tartus (ja see oli super, et ma jõudsin napilt mõelda, et ehk oleks ikka pidanud talle veel mingi üllatusesineja organiseerima, kui kuskilt tuli võõras noormees, kes hakkas täitsa omaalgatuslikult tulevase pruudi ees endal särki seljast rebima - tänks, universum!). Üks vihmane-romantiline-nostalgiline päev Tartus Creppis maiustamisega ja üks sume õhtu Kubija spaas olid ka puhas nauding.

Filmielamused: “Kolm tuhat aastat igatsust” ja "Kurbuse kolmnurk", esimene meeldis oma elegantsi ja iluga väga, teine vähem. :)
Raamatuelamused: lugenud olen päris palju, aga säravaimatena jäid meelde ja rohkem mõtlemisainet pakkusid Taylor Jenkins Reidi "Evelyn Hugo seitse abikaasat", Lily Kingi "Kirjanikud ja armastajad", Nick Hornby "Just nagu sina" ja Sergei Dovlatovi "Kohver".

10.10.22

Bratislava-Budapest-Viin

 Oeh, ütleme nii, et selle sooloretke planeerisin ma küll veidi mõtlematult liiga Kreeka reisile otsa ja intensiivse ka, aga tore oli muidugi ikka. :)

Lendasin Viini (ja kui muidu olen hiilanud laitmatu logistikaga, siis seekord õnnestus sassi ajada Wien Mitte ja Hauptbahnhof, nii et plaan pärast Viini lennujaamast saabumist otse CATi pealt hotelli hüpata sai väikese Bolti-sõidu näol ühe lisaetapi). Edasi sujus kõik aga imehästi, järgmisel hommikul sõitsin rongiga (natuke üle tunni) Bratislavasse ja asusin õhinal enda jaoks uut linna ja riiki avastama.

Bratislava vanalinn on üsna väike, nii et tegin sellele pärast ülimõnusat hommikusööki Urban Bistros mõne tunniga üsna põhjaliku tiiru peale. St Michaeli torn oli remondiks sisse pakitud, aga värav läbitav ja tänav kena, raekoda ja selle esine plats samuti. Cumil ehk töömehe ehk piiluja skulptuur meeldis mulle pärast kõiki üleelamisi ühe Võru kinnisvaraarendusprojekti ning sinna vee ja kanalisatsiooni saamisega eriti - ometi kord sain nautida vaadet torumehele mu jalge ees! :) 

Dom Svateho Martinas ehk Püha Martini katedraalis käisin ka, sealt jalutasin üle Novy Mosti silla ja Doonau ning sõitsin liftiga üles UFO vaateplatvormile, kust avanes suurepärane vaade kogu linnale. Kiire põige mäe otsa Bratislava lossi juurde ka ning seejärel hüppasin järgmisele rongile, mis viis mind kahe ja poole tunniga Budapesti.

Tagantjäreletarkusena võin nentida, et see linn oleks küll rohkem aega väärinud, aga siis ongi põhjust kunagi uuesti minna. Esimesel õhtupoolikul jõudsin üle vaadata efektse parlamendihoone, natuke Doonau ääres jalutada ning seejärel läksin 90minutilisele jõekruiisile (operaatoreid on palju, aga ma soovitan väga Rubini suure punase nulliga tähistatud kai juurest väljuvat suurepärase hinna ja kvaliteedi suhte ning piiramatu mullirefilliga laevareisi - ma leidsin sealt hulga uusi sõpru eri riikidest ning ülejäänud õhtu, mis jätkus elava muusika ja õhtusöögiga hiiglaslike portsudega For Sale pubis, kujunes ikka väga lõbusaks :)). 

Hommikul panin suurest tänulikkusest hea enesetunde eest küünla Szent Istvan Bazilikasse (kuhu muidu on sissepääs tasuline, aga sel hommikul oli piletikassa juhtumisi katki ja uksed kõigile avatud) ning kuna mõte tõstukitest ega võimalikest järjekordadest ei ahvatlenud, olin eriti kaval ja sõitsin teisele poole jõge mäe otsa Buda lossi ja muinasjutulossi meenutava Halászbástya juurde taksoga (jällegi, puhas tänutunne kõigis kolmes linnas tegutseva Bolti eest!). Vanim ilus sild oli paraku renoveerimiseks suletud ja sisse pakitud, nii et tuli minna väikese ringiga. Pärast sõitsin veel üle Kangelaste väljaku, viskasin pilgu peale Széchenyi termidele Budapesti linnapargis ning oligi aeg naasta rongiga Viini (mis võttis natuke alla kolme tunni).

Viinis ma olen õnneks oma 2009. ja 2015. aasta reiside ajal enamiku olulisi vaatamisväärsusi ja kunstimuuseume läbi käinud, nii et seekord põikasin vaid Belvedere lossi ja võimsasse Stephansdomi, muidu keskendusin šoppamisele Mariahilferstrassel ja kohvikutele. Mariahilfe kirikus käisin siiski ka. See ning vana ja väärikas Café Sperl, kus ma olen käinud kõigil kolmel korral, tegid mind päris nostalgiliseks. 2009. aastal veetsin enne jõule nädala ühel ajakirjandustudengite kursusel Viinis, elasin siis samas kandis ja nüüd seal hulkumine tõi üles nii palju tundeid - see oli mingis mõttes nii paljus kõige selle algus, kus ja kes ma täna olen. Kuskil vahemikus 2010-2013 tegin ma küll hulga kaheldava väärtusega valikuid, aga ma ei saa siiski öelda, et valesid, sest needki olid ilmselt vajalikud, kõik on millekski hea.

Igatahes... üliäge reis oli ja kõigis kolmes linnas valitsenud +22kraadine päikeseline ilm super, aga nüüd tahaks natuke aega rahulikult kodus ahju taga istuda ja raamatuid lugeda. :)