25.1.21

Mängime valitsemist

Lugesin uue valitsuse ministrite nimekirja ja sattusin mõtlema, millele mina valitsuse liikmena (või miks mitte siis juba valgustatud monarhina, inspirerituna Võru asutanud Katariina Suurest :)) rõhku paneksin. Mõned tagasihoidlikud ettepanekud siit Eesti kagunurgast, kust asjad paistavad vist vahel teise nurga alt kui Toompealt.

- Kõigepealt loomulikult (samuti üsna katariinalikult, muide) mu armas "rongiühendus kõikidele mandri maakonnakeskustele" algatus. Tõele au andes on mul muidugi nt Paide saatusest selles küsimuses üsna ükskõik, aga ma usun jätkuvalt, et Võru elanikel ja külalistel oleks Põlvast tulevast 25 kilomeetri pikkusest lisaraudteeharust ja sellega kolmetunniseks lühenevast ühistranspordi sõiduajast väga palju võita. Rohuküla saab rongiühenduse ja nt Hiiumaal on elanikke alla 10 000, nii et ehk ikkagi kiire ja keskkonnasõbralik rongiühendus ka rohkem kui 12 000 elanikuga Võrule (+ümbrus+külalised+turistid)?! Suur samm regionaalarengus ja kaugemate nurkade järele aitamises. Mis arvate, lugupeetud majandus- ja taristuminister, riigihalduse minister ning keskkonnaminister? Muide, veel üks tähelepanek: meil on peagi Rail Baltic, aga ehkki värskelt loodud transpordiametisse pandi kokku lennuamet, maanteeamet ja veeteede amet, siis miks ei ole seal all olemas raudteeametit??? Kas see võib olla põhjus, miks Eestis on rongiühendustega lood kehvad, ehkki inimestele väga meeldib rongiga sõita, looge vaid rohkem võimalusi?!

- See on väga tore, et tänu kriisile avastas kultuuriministeerium vabakutseliste loovisikute olemasolu ning neile mõeldud sotsiaalsete garantiide nappuse, millega hakati kohe tegelema ja loojaid toetama. Järgmise kultuuriministri üheks südameteemaks soovitaksin kindlasti laenutushüvitiste väärikale tasemele tõstmist (senise 100 000-200 000€ pealt 500 000-1 000 000€ peale oleks väike samm riigieelarvele, aga suur samm kirjanikele - kord aastas mõnekümne euro asemel sada või mõnesaja asemel tuhat oleks väärikam tasu). Jätkuvalt vääriks ka Eesti Ajakirjanike Liit mu meelest loomeliidu staatust.

- Maksusüsteemi lihtsustamiseks meeldiks mulle muidugi selle ammu välja pakutud lihtsa maksunõksu teostamine ka - kui sisuliselt mitte midagi muutes hakata brutopalgana arvestama praegust brutopalka pluss sotsiaalmaksu, oleks Eesti tulu- ja sotsiaalmaksumäär hoobilt mõlemad väiksemad ja kõlaks atraktiivsemalt, ehkki absoluutsummadena jääksid tulud ja kulud ikka samaks.

Mis veel? Eesti looduse, metsade ja pühapaikade hoidmine ja kaitsmine on üks kõlama jäänud teema, piiri väljaehitamine, hoolduskindlustuse küsimus, eestikeelsele haridusele üleminek (mis küll praegu edasi lükati). Riigikogu kuluhüvitised kaotaksin ka ära otsekohe - sõbrakesed, teil on kindlasti raske töö ja suur vastutus, aga enamiku eestlastega võrreldes on palk siiski nii korralik, et normaalne oleks sellega hakkama saada.

Paraku puuduvad mul igasugused poliitilised ambitsioonid, nii et oma panuse nende ideede teostamisse annangi ma ilmselt eelkõige kirjutamise ja valimas käimisega. Ja unistamise ja aeg-ajalt kirglike sõnavõttudega selle kõige teemal.

3.1.21

2020/2021

Panin aastavahetuse eel - nagu traditsiooniks on saanud - ritta oma 2020. aasta kolm kõige-kõigemat: abiellumine & pulmad, mu uus Võru aed & väike arendusprojekt... ning Tenerife & La Gomera reis aasta alguses oli ka väga mõnus (+Läti-Leedu suvel). Üldisest foonist hoolimata oleks isiklikus plaanis patt nuriseda, mulle tundub.

Detsembri teine pool tõi ikkagi ka hulga toredaid jõuluhõngulisi koosviibimisi nii minu kui ka abikaasa sõprade ja perega, mitu rabamatka heas seltskonnas Meenikunno ja Luhasoo radadel ning ehkki algul plaanisime olla Gospas, siis lõpuks hoopis väikese aastavahetuspeo peaaegu kella kuueni hommikul siin Võrus, mille eest ma olen eriti tänulik, seda oli palju rohkem, kui oleks julgenud selle 2020. aasta lõpetuseks loota.

Tegelikult mõtlesin detsembris mitu korda, et kirjutan oma jõuluvaimustusest ja -tegevustest eraldi postituse, aga mõtteks see jäigi. Igatahes oli Võru, Tartu ja Tallinna keskväljakute jõuluilu lummav ning moeteemaline 15. Piparkoogimaania näitus samuti vaimustav. Star FM mängis autos jõulukontsertide-pidude aseaineks jõululaule ja jõulufilmiks sattusin vaatama Netflixist üsna napakat, aga siiski omamoodi nunnut jõulufantaasiat "The Knight Before Christmas". Lugesin läbi "Eia seikluse Tondikakul", nii et tundub, et checklisti lisandus jõuluraamatu kategooria. :) Piparkooke küpsetasin, traditsiooniline romantiline jõuluõhtusöök toimus seekord Tallinnas kodustes tingimustes Wolti toodud Villa Thai toidu ja Lallier' šampanjaga. Jõuluõhtul sadas Võrumaal paks lumi maha, nii et nautisime maalt kirikusse ja surnuaeda ning tagasi sõites tõelist talvemuinasjuttu. 

Seda kõike üle lugedes tundub mulle, et mu elukunstniku kalduvused on juba mitmendat aastat just detsembris eriti heas vormis ja hoos?! :)

Uue aasta esimesed paar päeva on olnud meeldivalt hedonistlikud: 1. jaanuaril Mimosad & kalamarjasaiad (rasked ajad muidugi, sibul oli kodust otsas) ning pikk brunch armsate sõpradega pubis, 2. jaanuaril veel üks tiir lumises Meenikunno rabas, hõõgveini ja hiljem tule ümber istumisega (need rabarajad on muidugi ka siinkandis väga populaarseks saanud, aga vedas, mahtusime ikka parklasse).

Head uut aastat, armsad lugejad ja sõbrad!