Käisin väikeste sugulastega Estonias balletti "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" vaatamas, oli väga ilus. Ühtlasi tabasin end kahelt mõttelt: 1) kaunitest meestantsijatest ja nende kostüümidest - väga kena, et emade peale on ka mõeldud, et neil oleks ka silmailu ja meeleolukas lastega balletti vaadata :) 2) sain aru, et suur osa mu elust on olnud nagu seesamunegi muinasjutt - palju lõbusat ajaveetmist hulga sõbermeestega, samal ajal kui prints on ei tea kus ja teeb ei tea mida. :)
Naistepäev pealinnas oli romantiline ja armas. Südantsoojendavaid lõuna- ja õhtusööke parimas seltskonnas jätkus ka enne ja pärast seda.
Suurem osa emakeelepäeva nädalavahetusest möödus Eesti Rahvusraamatukogu ilusas esimese korruse saalis Eesti Raamatu Aasta lõpukonverentsil, mind huvitas eriti Marju Lauristini ettekanne raamatuaasta suure lugemisuuringu tulemustest, aga peaaegu kõik teised esinejad ja vestlusringid olid samuti väga inspireerivad (kirjandusharidusest, kirjandusteadusest, regilaulust ja luulest, esimesest aabitsast, tehisarust, Eesti kirjandusest maailmas jne). Presidendi avasõnad ja kultuuriministri lõppsõnad raamistuseks. Tegelikult oleksin tol nädalavahetusel tahtnud olla neljas linnas korraga (Võrus, Viljandis, Pärnus ka), aga mul on hea meel, et Tallinna valisin.
Koos kevade alguse (ja ühe efektse suure musta kastikaga - kanaldasin oma sisemist metsameest) saabusin mitu kraadi soojemasse lõunasse. Võru kodu terrassil päikese käes üle kümne küündivate soojakraadide käes nurru lüüa oli juba väga mõnus, peenrakastist murulauku ja selle ümbert smuutisse noori naate näpsata ka. Korrastasin aeda ja uitasin järve ääres, nauding. Käisin jälle ühel ilusal juubelipeol ja lemmikinimestega lemmikkohvikutes/restodes/pubis. Üks Tartu päev mahtus ka Võru nädalasse, sõin Pompeis ja käisime külas Sparki mustal vennakesel Süsil, kellega nad polnud peaaegu üheksa aastat kohtunud (veel kolm nunnut heledat mopsi olid ka).
Kinno ei sattunud üldse, peole muusikat nautima ja tantsima olen ka liiga vähe jõudnud, viimati veebruari viimasel reedel Aamenisse ja Glämi. Lugenud olen Robert Galbraithi ("Harry Potteri" autori varjunimi) krimisarja järgmisi raamatuid (praegu on viies pooleli), Geraldine Brooksi "Raamatu rahvas" oli meeldejääv. Võrumaa muuseumi moekunstinäitus "Pinnamood" kohaarmastusest ehk topofiiliast oli suurepärane. Postimehe kolumnis kirjutasin lugejaid muudkui juurde võitvatest digiraamatutest, mida saab osta nii EDRK, kirjastuste kui ka raamatupoodide kodulehekülgedelt, lugeda Elisa Raamatu, Rahva Raamatu ja Storyteli äpist, laenutada MIRKO keskkonnast ning Tallinna raamatukogudest.
