31.5.19

Mai peod, õhtusöögid & raamatud

Mai on kuidagi poolmärkamatult mööda vilksatanud - appi, sellise tempoga on varsti jälle jõulud! :)

Olid mõned väga lõbusad peod - algatuseks volbriööl Võrus Moskva-Odessaga (Jaan Sööt, Stanislav Bulganin, Tarvo Jaaksoo, Ann Kuut, Andrus Lehes) ja siis Tallinnas uue BonBoni avapidu (nii tore, et punased sametkardinad ja õige tundega BonBon on tagasi!).

Šampanjabaari L'Aventure ühele šampanjaneljapäevale jõudsime lõpuks ja mulle väga meeldis, nagu ka restoran Mon Repose Champagne de Venoge õhtusöök suure sõprade seltskonnaga ühel eriti kaunil soojal kevadõhtul.

Juhan Peegel 100 konverents Tartus ülikooli aulas oli ilus ja mõtlik. Kõik Tartu uitamised viisid tol nädalavahetusel miskipärast lõpuks Väikesesse Vinesse jõe ääres, kus oli tõeliselt mõnus. Rahvusülikool 100 tähistamistelt põikasin ka läbi, aga ilus kuum ilm meelitas mu lõpuks hoopis jälle Võrru järve ujuma.

Võrus oli niisama ka hea olla, igasuguse ilmaga, aga mõned peod läksid ikka väga hoogsaks - nt üks rokipidusid täis õhtu Kandles ja Pubi 17s ning teine, mis algas vaikselt Stedingu kohvikus Jana Kütt Trio esinemisega ega lõppenud ka Club Tartu sulgemisega varajastel hommikutundidel. :)

Lugenud olen järjest Lucinda Riley "Seitsme õe" sarja, mis on väga haarav ja tutvustab eri paikade põnevat ajalugu, romantikale lisaks.

7.5.19

Kevadine (elu)inventuur

Tallinn väsitas mu selleks korraks jälle ära ja tulin Võrru, siinne atmosfäär soosib kuidagi rohkem rahulikult kulgemist, mõtisklemist, lugemist ja kirjutamist, lisaks kogu kevadise looduse rohelus ja järvevaadete ilu.

Chopra keskuse lehel jäi ette tore artikkel, mis alguses tuletab kenasti meelde, et oled juba täiuslik sellisena nagu oled, aga jagab ka nippe juhuks, kui tahad end (veel) paremaks muuta. Teadagi, mulle on kogu aeg meeldinud endalt aeg-ajalt küsida ja inventuuri teha, kas ma elan oma unelmate, ideaalset, parimat, kõige-kõigemat elu.

Selles artiklis esitatud küsimusi endalt küsides jõudsin ka kohe jälle kirjutamise juurde tagasi. Et ma ikka väga naudin seda. Raamatuid eelkõige ja vahelduseks lühivorme ka. Lugemist, pildistamist, suhtlemist ja mõõdukates kogustes reisimist samuti. Lappasin siitsamast oma varasemaid inspiratsiooniblogi sildiga postitusi ja oli tore nentida, et ma olen päris palju kordi päris sarnastele järeldustele jõudnud & I do practice what I preach. 

Üks mu selle kevade toredaid uusi avastusi on Duolingo äpp, millega ma hakkasin hispaania keelt õppima. Sattusin nii hasarti, et olen ilmutanud hämmastavat järjekindlust, endalegi üllatuseks. Keeltekoolis olen mitut keelt õppinud, aga mul on seal enamasti igav hakanud - vahepeal tahan kiiremini edeneda kui õpetaja dikteerib ja siis ei suuda üldse end kohalegi vedada. Äpi puhul on mõlemad agad elimineeritud, tempo valin ise ja õppida saab kus tahes, sh diivanil. :) Üks inspiratsiooniallikas hispaania keele õppimiseks oli ka "If the world were 100 people" leht, mis ütleb, et kui maailma populatsioon taandada 100 inimesele, siis 12 inimest räägiks hiina keelt, 6 hispaania ja 5 inglise - hispaania ja inglise ongi Duolingos kõike popimad keeled.

Suhted on muidugi omaette ooper - kõik need soovitused, et loobu toksilistest inimestest oma elus jne. Selles mõttes oli tegelikult väga tõhus üks kunagine keeruline periood - need, kes ka rasketel aegadel mu kõrvale jäid, ongi kuldaväärt ja parim seltskond, kellega koos nüüd võite tähistada ja šampanjat juua.

Ja suur rõõm on näha neid armsaid inimesi oma elu ägedaks ehitamas - unistusi täide viimas ja järjest õnnelikumatena.