Oktoober 2026 pakkus küll vähem selliseid peegelsileda vee ja maaliliste päikeseloojangutega õhtuid järve ääres, mida ma mäletan eelmisest sügisest, aga lummavaid uduseid vaateid, kirjusid lehti, praksuvat kaminatuld ja romantikat selle võrra rohkem. Nii mõnedki hetked olid - õnneks või kahjuks - sellised, mille võiks kirjutada mõnda (erootilisse) romaani, aga mitte blogisse. ;)
Septembri viimasesse õhtusse jäi väärikas Eesti elustiili auhindade gala Estonia kontserdisaalis. Ma olin üks kogukonna edendaja kategooria nomineeritutest & finalistidest Võru suuremaks ja ilusamaks kirjutamise eest, õnneks pidin laval käima siiski vaid korra alguses ja sain seejärel lihtsalt õhtut nautida ning armsatele võrukatele, saarlastele ja pärnakatele kaasa elada. Rebecca Kontus laulis Prantsuse šansoone ja hiljem valis dj Tom Lilienthal jätkuvalt suurepärast muusikat.
Oktoobri esimese nädalavahetuse veetsin Tallinnas, Haven Kakumäe kohviku Ankur kasukapidu oli minu meelest peaaegu et kõige stiilsem võimalik viis rannabaari hooaja lõpupeoks - nautisin võrdselt tantsumuusikat, seltskonda, efektset dekot ja kõiki neid elegantseid kasukaid, mida enda ümber nägin. Pühapäeval uitasin natuke Põhjala tehases Disainiöö raames avatud Disainitänaval ning pärast kohvitasin kauaaegse sõbraga Ankrusaalis.
Tallinna päevad kulgesidki õdusate külaskäikude ja värviliste jalutuskäikude rütmis. Seejärel lipsasin mitmeks nädalavahetuseks Võrru. Õhtusöök Peeter Lauritsaga tema näituse "Õrnade õhtute kuma" raames Stedingu kohvikus oli nii lõbus, hirve sisefilee orsotoga mu lemmikkäik. Reede õhtul tantsisime tüdrukutega juba pubis laua peal (ja see hetk, kui nägin, kuidas majaperemees läks ja muusika valjemaks keeras, oli lihtsalt nii südantsoojendav!), pärast Club Tartus Respekti järgi ka. Uuel nädalal sattusin üle tüki aja Vastseliinasse ja vist esimest korda elus Kirikumäe järve äärde ka, oli kargelt kaunis. Katariina kohviku ja allee, Kreutzwaldi pargi ja Tamula hõrke vaateid ahmisin endasse muidugi iga päev. rõõm oli mitu korda ka Haanjasse Suure Muna kohvikusse jõuda.
16.-17. oktoobril osalesin enda esitatud teemaga "Võrust kiiremini ja mugavamalt liikuma" esimest korda elus Vunki Mano loometalgutel, mis toimusid juba 10. korda, kirjutasin sellest pikemalt ka Postimehe kolumnis. Võitsime oma tiimiga ühe kolmest peaauhinnast ja uute sõprade-tuttavate üle rõõmustan ka.
Tol reede õhtul oli plaan eriti korralik olla, aga jõudsin siiski kinno filmi "Musta pori näkku" vaatama (meeldis ja soovitan; selle tuules lugesin ühtlasi lõpuks ka 18 aastat tagasi ilmunud Mihkel Raua samanimelise raamatu läbi), seejärel läksime "korraks" pubisse, kus muidugi kõik tahtsid meile just sel õhtul veini välja teha, kui ma pidin korralik olema... :)
Olin vahepeal nädala sees Tallinnas (inspireerivate kohtumistega Morelis, Giannis & Radios), aga reedesed kaks sünnipäevapidu Võru lähistel kaalusid kõik pealinna ahvatlused üles. Oli hoogne ja meeldejääv. Laupäeval seadsin aia talvekorda ja nautisin mõnusat naistesauna juuksemaski & mee-kohvi kehakoorijaga (kreeklane, kellega hiljuti pubis tutvusin, küsis, miks inimesed Võrus laupäeviti väljas ei käi, vastus oli lihtne - kõik on saunas!).
Importpeod sel aastal kuidagi üldse ei ahvatlenud, jätsin kerge südamega vahele nii Oktoberfesti kui ka Halloweeni. Kalev Spas ulpisin seekord ühe torusid armastava printsessiga, kes osutus väga võluvaks spaakaaslaseks. Oktoobri lõpu traditsiooniline maiuspala oli Tallinn Fashion Week ja Kirill Safonovi moeetendus T1s - palju ilu & kalleid moesõpru.

No comments:
Post a Comment