Mu esimene unustamatu Kreeta reis 2017. aastal kallimaga oli samuti oktoobrikuus, aga siis mul polnud veel võrdlusmomenti. Mu värske viimase hetke reis oli neljas ning nüüd sain aru, et võrreldes 2022. sügise põikega Santorinilt Kreetale & 2024. aasta unelmate septembripuhkusega oli seekord hooaja lõpule omaselt vaiksem ja õhtud ka juba jahedamad. Lisaks jäin haigeks, nii et pidutsesin ja kahjuks ka ujusin vähem, aga mõnusalt soe oli ikka ja õnneks vedas 100% päikeseliste päevadega ka.
Kiidan jälle Estravelit, kelle kaudu reisi ostes sujus kõik kiirelt, mugavalt, meeldivalt, professionaalselt. Teadsin taas üsna täpselt, kus kandis peatuda tahan, seda ma ka sain, nii et nautisin seitset hommikut oma imelise vaatega lõunapoolseimas lemmikkohvikus. Kuna esimesel hommikul polnud see veel avatud, siis proovisin enne ühte teist ka... ei vaade ega jääkohv polnud loodetud headuses, aga nojah, võib ju vahel proovida uusi asju, kas või selleks, et teada saada, kui täiuslik on see, mida juba armastad. :)
Kirjutasin, lugesin, jalutasin, pildistasin, šoppasin mõõdukalt (sest mul oli meeles, et kummaski kodus ei taha kleidid enam kappi ära mahtuda) ja nautisin hõrku Kreeka kööki (tzatziki, pita, kreveti saganaki, frititud kalmaarid, retsina, raki jne). Päris palju lihtsalt istusin või lesisin ja vaatasin merd, hotelli katuseterrassil basseini ääres päevitasin vahepeal endale kuldse jume ka.
Oli rahulikus taktis puhkus, aga ju mul oli siis sellist lihtsalt olemist vaja pärast intensiivset septembrit. Ühtlasi tegin endale mõttes pai, et olen haigestumise tõttu mõnest reisist oma elus ka loobunud - seekord oli sihtkoht ja seltskond selline, et mul oli kõigest hoolimata seal hea olla, apteegist sai põnevat Kreeka köharohtu ka (sisaldas mett ja alteed (marshmallow root)). Eestis oleksin lihtsalt aknast halli taevast vaadanud, aga üldiselt on muidugi sellises olukorras oma voodi parim paik, kus olla.
Ma olen kunagi kuskil kirjutanud, et õnn on see, kui tahad minna reisile ja tahad tulla koju - Kreeka läbipaistev türkiissiniselt sillerdav meri ja muud värvid olid imekaunid, aga koju jõudes tegi Võru kuldses lehesajus pargis koeraga uitamine ja peegelsileda järve ääres lummavate päikeseloojangute nautimine mind sama õnnelikuks.
No comments:
Post a Comment