Tänu nädalasele
Halloweeni pidu Sõmerpalu lossis küünlavalgel oli äge, selline kergelt baltisaksa maa-aadli tundega, hoolimata ameerikalikust teemast, pärast sõitsime veel linna inimesi vaatama ka, Pubi17sse, Öösse, Club Tartusse. Järgmisel õhtul jaksasin mingi ime läbi ka Tamula Vanakesse Itaalia rütmis kontsert-õhtusöögile minna, kus oli üle ootuste lõbus, sümpaatseid kauaaegseid tuttavaid ja uusi inimesi.
Pärast reisilt tagasi jõudmist oli üks erakordselt tore reede šampanjajoomisega minu õdusas kodus ja hiljem hea muusika nautimisega Võru Bluusiklubis - see oli natuke ebareaalne kogemus, väikeses ruumis kaheksa kirglikku meest laval jämmimas, nende vastas natuke rohkem publikut seda nautimas. Täitis igatahes mu jaoks esimest korda Võru Jazziklubist jäänud tühimiku, nii et loodan, et tuleb kordamisele.
Universum isiklikult sundis mu järgmisel õhtul välja, ehkki ma plaanisin koju raamatut lugema jääda; lugesin siis pubis klaasi punase veini kõrvale ning sattusin seiklustesse, millest sündis mu "Võru on New York" kolumn Postimehele.
Järgmisel nädalavahetusel avastasime (minu jaoks uut) Kurrunurruvuti baari, mis osutus väga meeldivaks. Kuna olime juba samas majas, järgnesid ka tantsukeerutused Club Tartus. Järgmisel õhtul põikasime läbi Väike Werrone kooli tuluõhtult, kus laulis kaunilt Eva-Lotta Vunder ja lapsed ka. Kuu viimaseks nädalavahetuseks sundisid mõned remonttööd mind Tallinna, reedesed jutud olid väga hoogsad ning laupäevaõhtune uue Manna La Roosa avapidu efektne - ja mulle meeldib see uus ruum ehk rohkemgi kui vana.
Väga õdusaid pühapäevaseid brunche mahtus novembrisse terve hulk - Suures Munas, uues Paulines, mis selles žanris on päris tubli. Võru keskväljaku äärde uude Tandoori House'i sattusin lõunale ja õhtust sööma, polnud ka viga. Häid hetki Võru raamatukogus, tantsusamme Võrus ja Tallinnas, siserännakuid ning õhtuid Tallinnas inspireerivate inimestega oli ka. Rõõm.
No comments:
Post a Comment