Lühike vastus on, et üsna täpselt samu asju, mida Tallinnas. Magan, söön, loen, kirjutan, jalutan, tantsin, käin kohvikutes, peol jne. Korra olen Kubija spaasse ujuma jõudnud, kinno veel isegi kordagi mitte.
Väikseid sisulisi erinevusi on sedavõrd, et ma kokkan vist natuke rohkem, sest neid mugavaid söögi kojutellimise võimalusi, mida Tallinnas pakutakse (Wolt jt), siin ei ole, selle eest jätkub aga kvaliteetset, kohalikku ja mahedat toorainet. Samas on ka häid söögikohti ja mitu alles ootavad proovimist. Ja see erinevus on ka, et kui ma Tallinnas tahtsin randa jalutama minna, siis pidin selleks mõtlema, kuhu randa ja läbi asfaldidžungli sinna sõitma. Siin on palju lihtsam, kaks sammu ja kohal. :)
Sellele küsimusele, kus mu seltsielu aktiivsem on, ei oskagi ma päris täpselt vastata. Mul oli ka Tallinnas jahedamatel aastaaegadel neid kodukassina käitumise perioode, kus ma põletasin oma õdusas kodus küünlaid, lugesin-kirjutasin diivanil keras ega viitsinud kuskile minna. Ja samuti perioode, kus ma kohtusin iga päev mitme inimesega ning üks pidu ajas teist taga. Siin on samamoodi. :)
Aga selle "räägi, mis Sa teed" teemaga on otsapidi seotud teine küsimus, mida mult vahel küsitakse - et kas ma töölkäimise järele ei igatse. Ma olen end enamasti tagasi hoidnud ega pole hakanud kommenteerima tööl käimise ja töö tegemise olulist vahet. Sest jah, ma ei käi iga päev kuskil istumas, aga ma töötan ikkagi iga päev (ehkki jah, ma tõesti ise ka ei taju seda tööna, sest see on osa mu unelmate elust - tegevus, mida ma armastan, puhas rõõm).
Eriti närvi ajas see igatahes mind sel nädalal, kui ühele ja samale nädalale sattus ühe teise autori raamatu keeletoimetamine ja minu järgmise raamatu trükieelse korrektuuri lugemine ning ma töötasin sellises tempos, et õhtuti suutsin ainult oimetuna diivanil lebada ja silme ees virvendas. Ma arvan, et töö ja puhkuse mõistliku tasakaalu taastamiseks ma püüan nüüd umbes kolm nädalat tõesti ainult puhata. :) All fun & games, letsgo!
No comments:
Post a Comment