Jasmiinilõhnalised ööd

Õues valitsev hallus, niiskus ja jahedus soosivad lugemist ja pikutamist, nii et olengi rohkesti laiselnud, igasugused head asjad kaisus. :)

Sagan ja Houellebecq olid huvitavad ja Hemingway viimane teos, "Eedeni aed" meeldis mulle vähemalt sama palju - kui mitte rohkemgi - kui tema esimene, suurepärane "Ja päike tõuseb" (muide - valdavalt kuidagi väga Prantsusmaa-keskne repertuaar on olnud, enamiku raamatute tegevuskohaks Pariis ja Lõuna-Prantsusmaa või mõlemad).

Aga üleeile öösel lõpetasin Varraku ajaviiteromaani sarjas ilmunud "Jasmiinilõhnalised ööd" Julia Gregsonilt, jäi juhuslikult ette ja... see oli lihtsalt lummav. Põhjuseid, miks see mulle nii väga meeldis, ei ole muidugi raske leida - naispeategelaseks suure sisemise põlemisega särav loominguline brünett (laulja), meespeategelaseks (hävitus)lendur, ilus armastuslugu, taustaks jasmiinilõhn ja elavad kirjeldused, mille peale hakkas kohe film peas jooksma.

Allpool olevad tsitaadid, mis mind eriti puudutasid, on peategelaste Saba ja Domi vestlustest, kus nad räägivad tundest, mida laulmine ja lendamine nendes tekitavad; Domi emast, kes loobus muusikast; Saba lauluõpetajast, kes jätkas raskuste kiuste.

""Alguses on paanika, eriti täna õhtul. Me tulime nii hilja ja see oli meie esimene korralik kontsert, ning kõik need mehed ootasid, ja siis pidi üks sitikas äärepealt mulle suhu lendama, ja siis kõlas muusika äkki nii imelikult, klaver oli veidi häälest ära, aga siis... ma ei tea. Ühel hetkel, kui laulsin "All The Things You Are"... nojah, raske kirjeldada, kui hea tunne see on, nagu voogaks laine sinust läbi."
Saba oli loobunud katsest kirjeldada laulmist kui rasket tööd: tegelikult oli asi nii, et ta nautis esinemise igat hetke, tunnet, et ta aitab sõja võitmisele kaasa ja et tal lubatakse teha tööna seda, mida ta on nii kaua harjutanud, et ta võib elada kaugel kodumaast, teha hästi seda, mida talle meeldis üle kõige teha - see oli nii hea tunne."

""Sel hetkel tunned end täiuslikuna, nagu ei puuduks midagi. Kas see kõlab sinu meelest pööraselt?"
"Ei." Noormees võttis lonksu veini. "See on lendamise tunne.""

""Tundub peaaegu, nagu voolaks igaühe elus jõgi, ütleme - nagu Niilus." Noormehe silmad kiiskasid, kui ta seda teemat arendas. "Jõgi, mis annab sulle sinu erilise elu. Sa ehitad sellele tammi ja hukutad enda.""

""Olgu siis," ütles ta. "Ainult üks: lendamine. Tead küll, mida sa ennist rääkisid, et tunned end kõige rohkem iseendana siis, kui laulad. Nii tunnen mina end lennates. Vabana.""

""Kumbki pole jalgadega maa peal."
"Gravitatsiooni eirajad," sõnas Dom. "Noh, see on alati riskantne. Jumal küll!""

""Ta on ka sufismi pooldaja; seda kõike selgitas ta mulle kõigepealt, ta ütles, et on väga tähtis, et ma sellest aru saaksin, sest igaühel on oma laul: see on nagu Jumala sõnum, mis on mõeldud otse sulle, ja osa laulja tööst on oma laulu leidmine.""

Muusad, ihad ja ideed

Mõned päris toredad mõtted inspiratsiooni, ihade ja ideede teemal. 

"Kunstnikud proovivad olla iga hinna eest heades suhetes oma muusaga ehk inspiratsiooniga, kelle eluruumid on alateadvuse müstilistes pimesoppides. Kuid muusad pole kuigi usaldusväärsed ja on üpris pirtsakad ja ülitundlikud. Neid kujutatakse tihti loominguliste meeste poolt kaunite, kuid uhkete ja tujukate naistena. Siiski on sõprus nendega kullaprooviga ja kui toimub lahkuminek, siis on see tihti saatuslike tagajärgedega."

"On uuritud iha ja ideede tekkimismehhanismi ja paljuski on see sarnane, sest mõlemad kolivad teadvusesse alateadvuse hämaralalt. Ihade puhul arvame, et nii väljendavad end meie tegelikud soovid ja vajadused, kuid selgub, et ajalooliselt on aastatuhandeid inimpsüühikat toimetama pannud s*ks, hea toit, võim ja naudingud." 

"Ideed, välktaipamised peidavad end samuti alateadvuses, kuid nende teadvusesse meelitamine on igaühe unistus. Ihad orjastavad meid ja tekitavad rahulolematust, ideed aga vastupidi – ulatavad abikäe ja tekitavad sügavat õndsusetunnet. Kodu on neil sama – ilmumistulemused erinevad." (Kristiina Garancis "Ahhaa-elamuse maagia")

Unistamisest

Sünnipäevanädalavahetus Saaremaal Gospas lisas mu mälestuste keesse ühe erilise pärli - mu armas sõber ja kursavend ütles reede õhtul kamina ees kokteile juues mu terviseks ühe kõige ilusamatest toostidest üldse.

Täpset sõnastust ma korrata ei suuda, aga mõte oli umbes selline, et ma olen üks julge meie seast, kes on oma unistused teoks teinud - tõstame klaasid mu järgmiste ja suuremate unistuste terviseks!

Ja sümboolne või mis, et kui kunagi tegid sõbrad must Valgerannas ühe ilusa pildi, mille allkirjaks sai "I believe I can fly", siis laupäeval tehtud pildiseeria kinnitab: I can fly!

Aga millest ma siis järgmiseks unistan? (Veel) paremate raamatute kirjutamisest? (Rohkem) reisimisest? Veel lihtsamast elust? Ja veel suuremast armastusest? :) Millest Sina unistad? Ja mida Sa teeksid, kui teaksid, et kõik õnnestub?

Fragmendid

Olin oma mõtetega täna hoopis teiste teemade juures, kui äkki tuli ootamatu inspiratsioonilaine blogi teemal. Et... väga ego- ja hedonismiblogiks on keeranud? :) Mul endal on muidugi tore oma reisidest ja muudest elamustest muljetada, aga miskipärast tuli meelde see aeg, kui kasutasin blogi rohkem ka mind inspireerinud mõtete jagamiseks. Ja et see oli hea tunne. Ühtlasi tuli meelde, et inspireerivaid tsitaate - nii praktilisi kui ka lihtsalt ilusaid - on jälle kogunenud küll.

"Ja mida tähendab töötada armastusega? See tähendab kududa kangast omaenese südamest tõmmatud lõngast, just nagu hakkaks seda kangast kandma su armastatu. See tähendab ehitada maja kiindumusega, just nagu hakkaks selles majas elama su armastatu. See tähendab külvata õrnusega ja lõigata rõõmuga, just nagu hakkaks vilju sööma su armastatu." (Kahlil Gibran, "Prohvet")

"Maakri ja Lennuki tänava nurk

See tüdruk tundus talle tõeliselt kättesaamatu, liiga rõõmus ja lõuna­maine, liiga erk, liiga andekas ja vaba. Aga ta sai tüdrukut paar korda suudelda.” (Jan Kaus “Tallinna kaart”)

"You own everything that happened to you. Tell your stories. If people wanted you to write warmly about them, they should have behaved better."

"Remember the days you prayed for the things you have now."

Talv

Ja siis on üks hetk, kui Sa astud hilisõhtul tänavanurgal välja ilusast mustast maasturist ja Sul on seljas udupehme must kasukas ja sädelevvalge värskelt sadanud lumi krudiseb Su lemmiksaabaste all ja tänavalaternate kuma on seda kõige romantilisemat tooni, mis üldse saab olla.

Ja kodus ootab Sind üks järjekordne filmiklassika pärl, mida vaadata, ja pooleliolev hea raamat ja üks uus laul, mida liiga palju kuulata - kõik need asjad, mis teevad polaaröö mõõtu talveõhtud nauditavaks. Koos kõige sooja ja pehmega, mille sees end kerra tõmmata, teest ja meest ja põlevatest küünaldest ja vaasis seisvast sametpunasest roosist rääkimata.

Milline aasta!

#2015bestnine

HEAD UUT AASTAT!!!
Tasub uueks aastaks eesmärke seada - eelmise algul ütlesin välja, et kuna olin tükk aega oma eneseteostuse ja muude sisemiste-vaimsete küsimustega tegelenud, siis 2015 võiks rohkem välisele ja materiaalsele tähelepanu pöörata. Uue auto sain üsna kohe aasta alguses ja aasta lõpuks ka oma ammu igatsetud ägeda magamistoa. Lisaks oli toredaid reise (Viin ja Frankfurt-Nice-Monaco), palju unustamatuid pidusid ja kirss tordil aasta lõpus saadud suur tunnustus, mu rannaromaani äramärkimine Bestselleri kirjanduskonkursil. Hea aasta!

Spaablogi: Viiking ja aasta kokkuvõte

Aasta hakkab läbi saama ja spaaskoor paistab jäävat sinna kuue kanti: Kubija, Viimsi SPA 18+, Gospa, Estonia Resort Hotel & Spa, Hedon ja viimasena Viiking Pärnus. Tegelikult käisin Hedonis ja Estonias hiljuti uuesti, lisan need muljed ka.

Uuenduskuuri läbinud Viikingit oli keegi mu sõbrale väga kiitnud, nii et läksime ühel nädalavahetusel proovima. Spaal polnud väga vigagi - helesinise veega basseini ümbritsevad liivakivist koopad on küll veidi kitšihõngulised, aga üldmulje siiski üsna kena. Kohe suure basseini kõrval on lastebassein. Tol päeval olid mõlemad üsna rahvast täis, nii et oma austajaskond on Viikingil ilmselgelt olemas. 

Minu kogemusele see rahvarohkus muidugi väga kasuks ei tulnud, muu hulgas pani märkama, et enamik saunu on ikka väga väikesed. Valikus on auru-soolasaun, aroomi-aurusaun, Soome saun, kadakane saare saun, sanaarium ja katuseterrassil asuv viikingite iglusaun. Lisaks Jaapani bassein ja mullivannid.

Kui spaa oli veel enam-vähem, siis vastuvõtt, restoran ja hotellitoad olid sellised, et panid mind kulmu kergitama (tunne oli, nagu oleks ajas 20 aastat tagasi lennanud!), ning mu sõbrale mõjusid need nii, et kui ma aroomimassaažist tulin (mis oli ka üks üsna kahtlase väärtusega kogemus, mida ma pigem ei kordaks), siis teatas ta, et anna andeks, aga ma sain meile kaks viimast tuba Hedonis ja kolime nüüd palun sinna.

Olin suurima rõõmuga nõus ja Hedonisse saabudes... noh, see oli üsna nirvaanalaadne tunne. Nagu oleks koju jõudnud või nii. Tõeline õndsus oli oma imeilusas ja mugavas toas rahulikult teatriks ja õhtusöögiks valmistuda. 

Raimondis oli uus menüü ja ka see oli absoluutselt suurepärane kogemus - hea toit ja ülisõbralik teenindus meeldivas interjööris. Kokteile oskavad nad ka teha. Kaunist merevaadet nägin nii toast kui ka restoranist muidugi alles hommikul, aastaajaliste iseärasuste tõttu. :)

Estonias käisin nüüd nädala sees toredal lühipuhkusel ning kui õhtul olid spaas mõned inimesed veel, siis mullivanne ja ülimõnusat suitsusauna (kuhu pääseb üsna märkamatust uksest väliterrassi nurgas) sai südamerahus nautida ikkagi just sellise isikliku ruumiga enda ümber, nagu eestlastele meeldib. :) Ja hommikul oli meil üldse privaatspaa, kogu suur bassein, (mulli)vannid ja ainus nii vara töötav saun meie päralt.

Nentisin jälle, et tegelikult võiks spaas käia iga kuu, talvel rohkemgi, nii et 2016. aasta eesmärkidest üks on kohe paigas.