7.12.25

7 kohvikut päevas

Ülikoolis käimise ajal külastasin ükskord Tartus ühe päeva jooksul seitset kohvikut, eile Viljandis õnnestus seda rekordit korrata ja õhtul ka kaks kõrtsi lisada. :) 

Alguse sai see detsembrikuine väljasõit plaanist korraldada vabakutseliste loojate ja väikeettevõtjate jõulupidu (sest muidu olnuks nagu seal anekdoodis, kus mees tuleb koju, näeb naist üksi diivanil šampanjat joomas, küsib, mis üksi joomine see olgu, ja saab vastuseks, et ära sega, mul on ettevõtte jõulupidu).

Jõudsime Viljandisse kella 10ks hommikul ning siis oli vaja loomulikult kohvi ja hommikusööki. Avamisaegadest lähtuvalt olid valikud piiratud ja esimeseks osutus Kodukohvik. Mulle meeldib, et seal on õdus atmosfäär, pehmeid lambanahkadega polsterdatud toole, kvaliteetsed kohvijoogid, saiakesed ja muid põnevaid hommikusöögivalikuid ka.

Kell 12 läks valik laiemaks, nii et pärast väikest jalutuskäiku lossimägedes oli järgmine Aida kohvik, mille juures mulle meeldib, et see on suhteliselt kõrgel, lossimägede ja järvevaatega ning mugavate tugitoolide-diivanitega. 

Järgmine peatus oli Schloss Fellini raamatukohvikus Novell, mille puhul meeldib mulle muidugi nimi, suured päevavalgust sisse laskvad klaaspinnad ning jällegi diivanite-tugitoolide olemasolu ja asukoht künkanõlval, mis pakub kauneid avaraid vaateid.

Seejärel oli järg mu esimese Viljandi armastuse ehk siis kohvik Fellini käes, mis on lihtsalt nii armas ja äratab palju sooje mälestusi. Lisaks suurepärane menüü ja Michelini äramärkimine. Kõigis seni mainitud kohvikutes on ka ahvatlev koogilett, meeldiv teenindus ning väga loomasõbralikud olid kõik ka - vett toodi koerale igal pool ja Fellinis koeramaiuseid ka. Jõulutuledega ehitud kuused lisasid jõulumeeleolu.

Nunnust Rohelise Maja kohvikust tulid seekord vaid mõned saiakesed kaasa, suvel seal käies olen enamasti nende kenas sisehoovis istunud.

Vahepeal saime oma toa ja tõmbasime veidi hinge ning seejärel tuli hiline lõuna kõrgete reitingutega Gruusia kööki pakkuvas Maranis. Olid seal alles portsud! Aga toit ja teenindus tõesti head ning atmosfäär meenutas ka üsna ehedalt Gruusiat.

Õhtuse Bodega veiniresto külastuse lükkasime osaliselt selle söömaaja mõjul hilisemaks ning kuna meil oli vaja pärast veel ikkagi raamatubaari Romaan tantsuõhtule ja Konservatooriumisse metalbände kuulama ka jõuda, jäi see - meeldivalt tuttavate nägude rohke - külastus natuke liiga lühikeseks, tahaks kunagi korrata. Aga jällegi väga ilus koht idüllilise Viljandi vanalinna punastest tellistest majas, põnev menüü ja lai veinivalik.

Hakkasin pärast mõtlema, kas ma olen varem üldse sügistalvises Viljandis aega veetnud? Kunagi kooli ajal käisime rongiga Ugalas teatris, seda mäletan ähmaselt... Aga kuna Viljandis enne Schloss Fellinit ju vist spaad polnudki, siis pole väljaspool suve ja folki vist väga põhjust olnud sinna minna? Igatahes oli seekord väga tore, Viljandi 2025 lendas kohe parimate tööjõulupidude edetabeli tippu. :)