Ühel pool on kogu tavaline elu ja olme, selle peegeldused ja edulood sotsiaalmeedias. Surve olla edukas. "I built a 6/7/8 figure business!" Kuue/seitsme/kaheksakohaliste numbritega äri ehitamise eduloo jagamisele järgneb enamasti soovitus osta rääkija subscription/kursus/raamat, et õppida, kuidas sama teha.
Edukas olla on muidugi tore. Edukultus, elustiil, säravad mänguasjad, rohkem-rohkem-rohkem tõmbab kergesti kaasa. Lihtne on midagi müüa, kui näed hea välja ja oled/paistad/ütled, et oled rikas. Paljud tahavad õppida ja olla samasugused, teada, kuidas selleni jõudsid. Nendest, kes tunnevad, et ei küündi, võivad kergesti saada kriitikud.
Üks küsimus, mis mul vahel tekib: millal on küllalt? Sageli tundub, et mitte kunagi, alati leidub neid, kel on rohkem. Ma lugesin eelmise aasta lõpus e-raamatut pealkirjaga "The Almanack of Naval Ravikant: A Guide to Wealth and Happiness", kus oli huvitavaid mõtteid, just tänu sellele, et fookus oli küllusel ja õnnel... aga ma nägin seal kuskil ka lauset, kus autor nentis, et tal läheb okeilt - ehkki tal ei ole küll miljardeid, ainult miljonid...
Teisel pool... on sügav rahu. Zen. Usaldus. Vabadus. Ühendus loodusega. Teadmine, et ma olen juba täiuslik sellisena, nagu ma olen. Piisav. Mul on kõike külluses.
Kui see vahel ära ununeb, siis satub jälle ette mõni raamat (Eckhart Tolle "Siin ja praegu: kohaloleku jõud", Leo Babauta "Pingevaba elu", mõni Thich Nhat Hanhi raamat) või film (Fred Jüssi "Olemise ilu", Kim Ki-duki "Kevad, suvi, sügis, talv... ja taas kevad", "The Shift" Wayne Dyeriga), mis tuletab meelde seda teist poolt. Teistsuguseid väärtusi.
Ma lappasin hiljuti ka ühte JL Collinsi raamatut, kus oli lugu kahest sõbrast, kellest ühest sai munk ja teisest mõjukas ametnik kuninga juures. Kui nad kohtusid, ütles mõjukas ametnik teist haletsedes: "Kui sa õpiksid ka kuningat teenima, siis sa ei peaks elama riisist ja ubadest." Mille peale munk vastas: "Kui sa õpiksid elama riisist ja ubadest, siis sa ei peaks kuningat teenima." Mille peale autor nentis, et enamik meist on ilmselt kuskil nende kahe vahel, aga tema eelistab olla mungale lähemal.
Õige vastus on ilmselt tasakaal nende kahe lähenemise vahel. Nagu ikka. Igaühele oma.
