Novembrivalgus

Osaliselt tänu mu armsale sõbrale, kelle mantra on suurema osa kuust olnud, et tuleb veel nautida, kuni saab, oli november üllatavalt elamuste- ja kultuurirohke.

Kõigepealt oli veel oktoobri lõpus reedel kõrvitsasupiga mu hea sõbra juures Viimsis väike Halloweeni eelsoojendus  ja laupäeval teise sõpradepaari imeilus pulm kinos Sõprus ja Biblioteqis. Silver Sepp tegi muusikat ja tantsida oli nii hea! Dresscode oli all white, mis tundus esialgu mõõdukas väljakutse mustas sügisöös, aga tulemus oli lõpuks väga efektne, kõik imekaunid ja üldmulje pingutust väärt. Boonusena oli kontrast teisel pool kahte klaasseina Nymfis toimuva Halloweeni-peoga muljetavaldav. :)

Tagasi Võrus, uitasin Lanzarote asemel Võrru (aga ikkagi lõunasse!) sattunud sõpradega mööda Katariina alleed, rannapromenaadi, Ööbikupesa, -orgu ja paremaid kohalikke söögikohti. Sellele järgnes väike, aga imetore naiste Full Moon Party. Reede õhtul käisime Tartus kinos (soovitud film oli paraku välja müüdud ja kiirelt asenduseks improviseeritud "Õhtusöök sõpradega" mitte just õnnestunud valik), hiljem Veinis ja Vines oli siiski mõnus. Pühapäeval lipsasin Vana-Võromaa muuseumi galeriisse Eesti Disainiauhinnad 2020 nominentide näitusele, see meeldis mulle väga. Üks õhtu ulpisime Kubija spaas.

7. novembri Uma Meki laat keskväljakul oli suurepärane - kuuldavasti on varasematel kordadel spordihallis hull tunglemine olnud, aga keskväljakul oli väga mugav vabas õhus kohalikke hõrgutisi kokku osta (need Ilumäe talu värvilised köögiviljad ja verivorstid!!!). Lisaks mulle hullult meeldib, kui uutel keskväljakutel ja ajaloolistel turuplatsidel ongi turg ja üldse elu käib!

Tallinnas veetsin kuu keskel ka aega, aga peamiselt lähedastega ja kodus nina raamatutes, ei novembriilm ega Harjumaa numbrid meelitanud väga välja (Love Mussels ja Fleur Royale imeline roosisülem said sellega siiski hakkama). Lõunaosariikides tagasi, sattusin kohe keset eriti kultuurset nädalavahetust. Reede õhtul toimus Stedingu kohvikus Võru Jazziklubi kontsert - ma ei tea, kas Johannes Laas 5tet koosnebki üdini üliandekatest muusikutest või mõjutas topeltrõõm pärast sellist aastat muusikat nautida, aga kohe inimese tunne tuli elavat muusikat kuulates ja oli tõesti superhea kontsert. Laupäevaõhtune Mart Kadastiku kirjutatud ja Ain Mäeotsa lavastatud "Heade inimeste" esietendus Sadamateatris oli samamoodi ülitore, Veini ja Vine tiir pärast jälle ka.

Viimane nädalavahetus oli rahulik ja juba veidi jõuluhõnguline, reede õhtul nautisime pubis klaasikest glögi ja 1. advendil imetlesime Võru keskväljakule ilmunud jõulukaunistusi.

Maitsev november

Gurmaanide lemmikkuu on käes ja ehkki hetkel tundub Tallinnas välja sööma minek juba jälle peaaegu ohtliku elu elamisena, saab vähemalt oma isiklikke checkliste täiendada.

White Guide'i meistriklassi vääriliseks tunnistati seekord:

- 180 degrees by Matthias Diether

- Ö

- Fotografiska restoran

- Alexander

- Põhjaka mõis

- GMP Pühajärve restorani peakoka pool

Rõõm on näha, et lisaks Tallinna restoranidele hoiavad lippu kõrgel nii Muhu kui ka Lõuna-Eesti. Eelmise kahe aasta edetabelit juhtinud Noa peakoka pool läbib vist parasjagu värskenduskuuri, seega ei paista neid kuskil. Eelmise aasta esiviisikusse 180°, Ö ja Alexandri kõrval kuulunud Puri on üldedetabelis alles.

Silvespooni parima fine dining restorani auhinna sai 2019. aastal samuti 180° by Matthias Diether, sel aastal otsustati jagada hoopis parima ellujääja ja kullerteenuse pakkujate auhindu, märkides ära restoranid Salt, Beer House, Villa Thai, Loft & Ürdid, IO ning Levier.

Pilte lapates hakkas tunduma, et ma olen sel aastal liiga vähe heades restoranides käinud (või siis seal lihtsalt rohkem söömisele ja vähem pildistamisele keskendunud). Vana armas Ö pole mind ka ammu näinud, nii et postituse juures olev foto on pärit hoopis 2019. aasta suvest Viirelaiult, kui Ö käis seal külas ja meie ka. Fotografiskasse, Alexandrisse ja teistesse olen ikka õnneks sattunud.

Viimati vanalinnas hulkudes nägin ka kadusid, ehkki nii Uude Maailma kui ka Võrru on kohvikuid-söögikohti pigem hoogsalt juurde tekkinud. Igatahes hoian kõiki pöidlaid ja varbaid, et lemmikud ja parimad kohad elaksid edasi ning annan jõudumööda oma panuse sellesse ka, sest Eesti toidukultuur on kõrgelt arenenud ja hoidmist väärt.

Sume suitsusaunane oktoober

Läksin üks õhtu Tallinna peale uitama - polnud seda pimedamal ajal nii ammu teinud. Jalutasin tiiru läbi Rotermanni ja siis vanalinna Meistrite Hoovi Pierre’i juurde kuuma šokolaadi jooma. Oktoobri lõpu kohta oli hämmastavalt soe, nii et istusin õues ja mõtisklesin. Linn tundus jalakäijate poolest veidi hõredavõitu, samas siiski vanalinnas inimesi liikus ja ega Tallinn polnud jahedamatel aastaaegadel eriline festivaliplats ka ekr (enne teadagi mida). Mulle meenub neist iidsetest aegadest, kui ma olin meelelahutusteatmiku peatoimetaja ja käisin sageli väljas kuuel-seitsmel õhtul nädalas, jäiseid veebruariöid, mil Viru tänaval võis hõlpsasti tekkida tunne, et oled ainus inimene maailmas. Sellest oli praegu asi kaugel, õnneks.

Päevavalges olen ka sünnilinnas turisti teinud, merevaateid nautinud ja kuldsetes lehtedes sahistanud, rõõm. Oktoobrisse mahtusid veel Võrus mõned perekondlikud koosviibimised, sõpradega terrassipidusid ja pubiõhtuid. Kubija spaasse ja Hiltoni Eforeasse oli samuti hea sattuda. Üks päikeseline Tartu hommik Tartu Pierre'i ees tekitas rohkem sellist tunnet, nagu sööks Pariisis hommikust. Salt in Georgia ehk Chacha ja Mull Party kuu algul tuletas meelde, kui imetore on panna end ilusasti riidesse ja sõpradega välja peole minna, nagu ka sõbra väikese romantikaga magustatud tüdrukuteõhtu Controventos kuu lõpus. 

Filmielamustest oli "Armastusega Itaaliast" (millest ootasin tegelikult enamat); head muusikat mängisid efektsete kokteilide juurde ühel õhtul Nümfis Heidy Purga & Henessi Schmidt (Guru resto seal kõrval osutus ka mõnusaks); raamatutest olen peamiselt Eesti romaani kursuse kohustuslikku kirjandust lugenud ja kunstinäitustele/galeriidesse küll liiga vähe jõudnud.

Oktoobri kõige erilisem elamus oli aga Mooska suitsusaun. Eestist on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas lisaks laulu- ja tantsupidudele Kihnu kultuuriruum (millega ma tutvusin lähemalt samuti kunagi oktoobris ühe unustamatu viiulifestivali raames) ja Võromaa suitsusaunakombestik ning Mooska talu on ilmselt parim koht, kus seda kogeda. Kuum saun, maagilised loitsud, vihtlemine magusalt lõhnava tammevihaga, taimetee, suitsusaunaliha ja koduleib, rrräigelt jääkülma tiiki sulpsamine, sinna juurde vaated värvilise metsa vaikelule... soovitan minna ise kogema!

Me täiuslik pulmapäev

Kuu aega abielus! Ja ülim aeg meenutusteks ja tänuavaldusteks, sest meie kahe salapulmi korraldades saime aru, et meid on õnnistatud lisaks kõikidele ülejäänud sõpradele tõeliselt andeka pulmakorralduse 

dreamteamiga meie ümber. Suurimad tänud: pruutkleidi eest Triin & NYMF; abielusõrmuste eest Angelica & Angelgold; pulmatordi eest Kristiina & Kuninganna Catering, meigi & soengu eest Heldi (Linnateater), klaverimuusika eest Reet (LA Klaverikool) ja fotode eest Meisi! Erilised tänud lähevad eriti sooja vastuvõtu eest ka Martinile & Pädaste mõisale Muhus (ma poleks suutnud välja mõelda paremat kohta, kus seda sündmust tähistada!) ja Piretile & Gospale Saaremaal (tõeliselt mõnusa mesinädalate puhkuse eest)!

Kes oleks osanud arvata, et see nelja aasta tagune Võrru kolimine selliste arenguteni viib! Ma ei hakka siinkohal nimeliselt tänama neid kahte võrratut džentelmeni, kes mul tookord siia kolida aitasid, aga ka teile suured tänud! (Ma küll kahtlustan, et kui te oleksite teadnud, milleni see viib, siis te ilmselt poleks mind siia toonud. :))

Selle eest, et see päev algusest lõpuni nii täiuslikuks kujunes, tuleb vist ka universumit tänada. Eriti arvestades praegust aega... ja septembri alguse sügisest-vihmast-jahedat ilma, mis meie pulmanädalaks õnneks selge sinitaeva, päikesepaiste ja +20kraadiste temperatuuridega asendus. Lõpuks ometi saan ma ka aru, miks küps ja kaunis sügis on mulle alati kevadest palju romantilisem aastaaeg tundunud. :)

Hommikul ärkasin Tallinnas ja läksin kella 8ks oma armsa sõbra juurde soengut & meiki tegema, 10ks saabus sinna ka fotograaf, kellega sõitsime 250 km Võrru, kus toimus väike autovahetus & riietevahetus, et siis kella 14ks abielutseremooniale jõuda. See oli kaunis, roosavalgeroosiline pruudikimp mu kallimalt imeilus, taustaks klaveril Neil Youngi "Harvest Moon" ja parima registreerija saime ka. Suunurgad kippusid igatahes kõrgemale kui tehniliselt võimalik.

Kiire pildistamine Katariina kiriku ees keskväljaku serval, Katariina alleel, Tamula järve ääres Kreutzwaldi pargis ja paadisillal ning siis autoga 300 km Muhusse (päeva kilometraaž tuli korralik, aga nii me tahtsime, sest Võrus on Jaanuse juured ja Muhus minu omad). Tegime Pädaste mõisa ees mõned fotod ning seejärel vastuvõttu sisse astudes tabas meid tõeline üllatus - selgus, et seal olid oma tutvumise aastapäeva tähistamas ka kaks paari me sõpru! Sinna see salapulm siis läks... Aga otsustasime ka selle heaks märgiks lugeda. Pärast veel ühte väikest fotosessiooni meie suure sviidi rõdul alustasime all restoranis õhtusööki siiski romantiliselt kahekesi, magustoidu ajaks ühinesime ja jagasime pulmatorti sõpradega. Hiljem jõime veel kahekesi kamina ees šampanjat.

Ma ei oleks mina, kui mul ei oleks omajagu tegemist olnud ka lugude ja legendidega. "Midagi vana-midagi uut-midagi sinist-ja-midagi laenatut" reeglit teavad Hollywoodi filmidest vist peaaegu kõik, aga ilus oli lugeda, mis selle taga on - need asjad sümboliseerivad ühendust pere ja sõpradega, head õnne ja lojaalsust. Seda ma varem ei teadnud, et pruudil peaks olema hõbemünt kinga sees, nagu ka seda, et viie suhkruglasuuris mandli kinkimine toob tervist, rikkust, viljakust, pikka iga ja õnne nii pruutpaarile kui ka kingisaajatele. Ja sõrmuse võru - alguse ja lõputa ring - sümboliseerib igavest armastust. ♡

Saladuslik september

September on kuskile näuhti kadunud, aga pole ka ime, arvestades seda, kui palju salajast planeerimist ja kõike muud sellesse kuusse mahtus (mõned kohustused õnnestus üle parda visata ka, rõõm!). 

Muusikaelamustest oli septembris vaid Eddie Dove bänd Pubi17s ja filmielamustest “Saladus: julge unistada”, õnneks seltsielu siiski rohkem - sõprade külaskäike, armsate inimeste sünnipäevi ja soojadel õhtutel ootamatult hoogsaks kujunenud terrassipidusid. :) Lüübnitsa kala- ja sibulalaadal käisime ka.

Tänu sellele, et mind Pärnusse märkidest & märgilugudest rääkima kutsuti, tegime sõbraga ülimõnusa Tartu-Pärnu-Viljandi tiiru. Hommikukohvi võtsin Wernerist Tartus, õhtust sõime Pärnus suurepärases Mon Amis, järgmisel päeval hommikust imeilusas Pastoraadis, lõunat Fellinis Viljandis. Pärnu Wasa Resort & Spa kauneid vaateid pakkuvad saunad ja veesilmad tegid sellest peaaegu reisina tundunud lühipuhkuse.

Teise doktorantuuriaasta esimesel koolinädalal oli mul teisipäeval ja kolmapäeval kaks päris loengut (suur osa koolielust on ka sügissemestril igaks juhuks internetti kolinud). Tähistasin seda sellega, et jäin ööseks Tartusse Antoniusse, kus oli hea olla ja hommikusöök super, õhtused inimeste ja elu vaatlemise hetked Truffe'is ka meeldivad.

Me täiuslikust pulmapäevast Võrus & Muhus kirjutan eraldi postituse. ♡

Esimesel abielunädalal põikasime ühel soojal pärastlõunal läbi veel Muhu Veinitalu veinidegustatsioonilt ja puhkasime Kuressaares õdusas-koduses Gospas, mille jätkuvalt tasemel restoranile pakkusid kena vaheldust Hafen, La Perla ja Prelude.

On an August day

Kalendri järgi oli augustis viis nädalavahetust, aga tundus peaaegu et rohkem - esimene ja viimane Tallinnas, kaks Pärnus ja kaks lõunas?! Ilmselt seetõttu, et 31. juuli õhtul käisime veel Kiidjärvel teatris, suvelavastus "Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu" oli meeleolukas, sõbra sünnipäev pärast seda seal lähedal ka.

Ja ainus 100% Võru nädalavahetus tähendas tegelikult linna 236. sünnipäeva puhul pidustusi viis õhtut jutti: kohaliku tenniseklubi traditsiooniline (seekord meditsiiniteemaliseks) kostümeeritud ööturniir taasiseseisvumispäeva eelõhtul, järgmisel õhtul väike aiapidu taasiseseisvumispäeva mustikakoogiga + Jaan Sööt & Tõun Koreli pargi avamisel, reedel sõbra saunapidu Roosisaarel & pärast Hea Story rannabangalos, laupäeval Võru kodukohvikud ning pühapäeval Öösorri õdus terrassikontsert Pubi17s. Kaks nädalat varem esines samal terrassil Jaan Sööt koos Indrek Kaldaga, ka see oli väga sume ja mõnus õhtu.

Pärnu nädalavahetustest esimesel oli Silueti Eesti moe poe moeetendus ja festivali mõõtu pidu Karusselli nurgal, dj-d Meri ja Julm ning tegelikult peaaegu liiga palju rahvast. Pidime verbaalseid saltosid viskama, et saaksime Simple Day terrassil klaaspokaalist mulli juua (algul taheti plasttopsid anda), laua ja mõnusad istekohad saime mingi ime läbi. Laupäeval ja pühapäeval käisime Kabli rannas ning sõime Kosmonautika puhkekeskuses, nende fish & chips Pärnu lahe kohakalast oli superhea! Pärnus kõik Pastoraadi, Väikese Kuuba ja Villa Wesseti pakutu ka, massidest hoolimata.

Ja Kablis sulas meri nii peegelsiledalt taevaga kokku, et mu kallis sõber tuli ujumast veidi murelikuna ning küsis: "Triin, mis asi see on, mis seal taevas ripub? Ei liigu üldse..." - vastasin, et see on laev, armas. :)

Teisel Pärnu nädalavahetusel - mis kogu suve arvestuses oli juba lausa kolmas, mis tegi ainult rõõmu - käisime sõbra juubelil Sunseti kaptenisaalis & seenel, seene all käis Shanoni saatel korralik möll. Sõpru oli imetore näha ja pärast nautisime Rannahotellis oma imelise vaatega rõdu, kus oli tunne nagu välismaa kuurordis, ainult et parem, järgmisel päeval Alohas samamoodi. Uue Kunsti Muuseumi jõudsin ka, näitus "Mees. Naine. Lend." oli äge, ehkki mitte nii sensuaalne kui mõni eelmine.

(Juubeli)sünnipäevapidusid ja nunnusid istumisi inspireerivate inimestega oli augustis veelgi, VIP-külalisi ka - kui eelmisel aastal samal ajal käis president, siis seekord tänu Lõuna-Eesti rallile Tänak-Järveoja ja hulk teisi kuulsaid rallisõitjaid veel. 

Tallinnas käisin lausa kahel õhtul kinos, mõjus ka tõelise eksootikana pärast pooleaastast pausi - ühel õhtul vaadatud "Tenet" ja järgmisel nähtud "Palm Springs" resoneerusid omavahel üllatavalt hästi, mõlemad mängisid ajanihete teemaga, ehkki täiesti erinevalt. :) Lugemiselamuse kaudu reisielamusi pakkusid Susan Luitsalu "Minu maailm" ja Mia Kankimäki "Naised, kellest ma öösiti mõtlen".

Mõnusaid spaahetki oli ühel vihmasel õhtul Kubija ja kuu lõpus Tallinnas Hiltoni Eforea spaas. Merivälja kodukohvikute päevad olid veel ka ja läbi see august ongi. Oli väga tore suvi, ehkki üsna teistsugune.

Lillepidu & viljad

See aiavärk on ikka korralik trip down the memory lane - kevadsuvise aiapoodides kolamise tulemusena maandusid mu aias lillepottides mõned 1) pelargoonid, mis on mu isapoolse suguvõsa mitme põlvkonna naiste kõige armastatumad verandalilled; 2) roosbegooniad, mida ma mäletan lapsepõlvesuvedest Muhus - need olid emapoolsel vanatädil-vanavanaemal seal istutatud veskikivide keskel olevatesse aukudesse; 3) minipetuuniad + üks petuuniatega ampel - need on mu emapoolse vanaema praegused lemmikud.

Roosad pojengid kasvavad õnneks naabrite krundi minupoolses otsas, nii et need mu kõikide vanaemade-vanatädide-vanavanaemade juures silma rõõmustanud kaunitarid on ka vaateväljas, valge sirel samuti. (Eba)jasmiinipõõsa istutasin aeda ise, õunapuule lisaks. Maitseainetekasti läks lapsepõlvelõhnade-maitsete sekka kuuluvat melissi ja murulauku, mis seal kohe laiama hakkasid, nii et piparmündisaak jäi seekord pigem napiks, basiilikut, rosmariini ja tüümiani siiski saab.

Vaher hakkas naabrite abihoonele nii selga ronima, et selle nad võtsid maha, see oli kahe krundi piiril nagunii, aga kahju oli ikka. Üks sõstrapõõsas läks ka välja, nii et alles jäi üks punane ja üks must.

Täna pistsime nahka esimesed kaks martsipanõuna, mis olid me noorukese puu otsast maha kukkunud, lisaks tegin maitseainekastist nopitud basiilikust ja murulaugust pestot ning tõin õhtuse tee jaoks melissi (hiljuti selgus, et sellega tehtud mojito on ka väga hea). Igatahes täiesti enneolematu tunne kogu see oma aia värk - ja väga tore ka!