Ma olin natuke nördinud, et Võru rannabaar ei teinud suurt suvelõpupidu, nt muinastulede öö laupäevaõhtu augusti lõpus oleks selleks ju ideaalne olnud, aga õnneks sain ma selle emotsiooni hoopis septembri esimesel nädalavahetusel Stedingu vastas Võru Bluusiklubi hoovis toimunud õdusalt ja hästi korraldatud Võru Bluesfestilt.
Reede õhtul sadas ladinal, nii et algatuseks käisin pärast õhtusööki kodus saapaid vahetamas - abivalmis džentelmenid olid küll valmis mind süles üle mudamülgaste baari viima, aga turvalisem tundus siiski oma heledad seemisnahast saapad kuldsete festivalisaabaste vastu vahetada. :) Jõudsin just Louie Digmani & Heiki Vilepi (UK/EST) esinemise ajaks tagasi ja vaatasin jälle inimesi vihmas tantsimas. Nurgataguses salabaaris sai coolilt baarmenilt kvaliteetset mulli ja ripptoolis kõlkudes seda juua, laupäeva õhtul ilusa ilmaga lämmisid pinisid süüa ja spontaanselt üles astunud majabändi kuulata.
Järgmisel reedel oli Ennu Ratas Glämis - väga õnnestunud avaakord sügisesele Tallinna pidudehooajale! Mart Juur, Tom Lilienthal ja teised hoolitsesid suurepärase muusika eest ning ka ülejäänud seltskond oli südantsoojendav. Laupäeva hommikul läksin maale, kus ootasid seened & vikerkaared (need polnud omavahel seotud - harilikud kukeseened, puravikud, riisikad ja pilvikud ikka). Mõnus oli lihtsalt olla.
Võrust ei suutnud ka kaua eemal olla, vikerkaari jätkus sinnagi - topeltvikerkaare üks ots oli täpselt Kandle kohal, kui kinno "Igapäevase nõiakunsti" 2. osa vaatama jalutasin. Imearmas film paljude kaunite stiilielementidega, soovitan, eriti koos sõbrannade-tädide-õdede-emadega vaatamiseks!
Tähistasime sõbra sünnipäeva, ulpisin Kubija spaas ja nädalavahetusel jõudsin endalegi üllatuseks kahel õhtul kahte ööklubisse... ehkki reedel olin pärast õhtusööki läinud koju, teinud kaminasse tule, pannud teksad ja kampsuni selga ning kui sõber mind uuesti välja meelitada proovis, ütlesin, et "siia võid tulla ja võib-olla ma tulen Suga pärast korraks pubisse, aga klubisse mitte mingil juhul"... et siis muidugi kell pool kolm öösel end seal tantsupõrandalt leida. Jätkuvalt teksades ja kampsunis. :) Laupäeva õhtul olin paremini valmistunud (loe: kleidiga), Festaris esines Hunt ja Club Tartus Marco Tasane, aga loomulikult oli lõppkokkuvõttes reedene pidu kuidagi hoogsam ja säravam. :) Koos hilisemate ootamatute tiirudega Võru peal koos lemmiktaksojuhiga.
Septembri viimase reede-laupäeva marsruut - Võru-Helsingi-Võru-Tartu-Tallinn - võttis natuke võhmale, aga Helsingi retk oli pöörastest algus- ja lõpukellaaegadest ning vihmasajust hoolimata puhas rõõm. Sadamas oli näitus, mille pealkirjaks oleks sobinud "Kepp ja käpikud" (sest neist see koosnes), lisaks kohtasin sõpra, kes läks Helsingisse kinno, ma raamatukokku - nii kultuursed! :) Sain intelligentses seltskonnas inspireeriva ekskursiooni Oodi raamatukogus, kuhu olin avamisest saati tahtnud jõuda, magustoiduks pika ajalooga Akateeminen Kirjakauppa, elegantne Café Esplanad (selle kaaslasega, kellega seal 20 aastat tagasi käima hakkasin, käis vestlus seekord pea sees ja üle dimensioonide, aga igatsust see päriselt ei leevendanud) ja üle linna vaatega Ateljee katusebaar. Õhtusöök Tallinki Megastari pardal kenas aknaaluses nurgalauas oli ka väga tore ja meeleolukas, kõik vanad lustakad soome-eesti keele naljad tulid meelde ja jagasin neid heldelt teistegagi. Öösel Võrru saabudes klubisse enam siiski ei läinud. :) Laupäevane sünnipäeva-majapidu Tartus koos giidituuriga arhitektuuriajaloost oli ka väga efektne.
Mu kallis väike karvane gremlin suutis oma silmapõletikuga sel sügisel mul lausa kahele reisile vee peale tõmmata, aga õnneks sain siiski Soome ja sügisene kodumaa on ka sulnis. Postimehe kolumnis kirjutasin julgetest naistest poliitikas, Võrumaa keskraamatukogu küsis reedest raamatusoovitust (valisin riiulist Peter Mayle "Hea aasta") ja tuletas sellega meelde, et just neil päevil septembri lõpus sai täpselt 10 aastat sellest, kui Võrru kolisin!
