22.3.15

Spaablogi: Kubija, Viimsi SPA 18+ ja Gospa

Sattusin 1. jaanuaril sõbraga Kubija spaasse ja nii mõnus oli, et ehkki ma väga suur uusaastalubaja ei ole, ütlesin endale, et see on küll asi, mida võiks sel aastal teadlikult rohkem teha. See "rohkem" on praeguse seisuga olnud umbes kord kuus, aga ma otsustasin, et see on isegi hästi. :)

Esimene oligi Kubija spaa ja saunakeskus Võru külje all. Ma olen seal hotellis isegi kunagi ööbinud ja restoranis söönud, aga mingitel hämaratel põhjustel tookord sauna & ujuma ei jõudnud. Asjata, sest alustuseks on see spaa lihtsalt NII ILUS. Lihtsate vahenditega sealjuures, aga kuidagi on see naturaalse puidu ja siniste-rohekate veesilmade kombinatsioon väga meeldiv vaadata. Nagu ka akendest avanevad vaated järvele ja metsale.

Kaks välisauna on üsna lihtsad, aga 1. jaanuaril õues poolpaljalt ringi kalpsata oli muidugi tore. Nende välisaunade juures võiks tegelikult vabalt olla ka näiteks 1-2 soojaks köetud kümblustünni (või üks soe ja teine külm) - saaks veel pikemalt igal aastaajal õues olemist nautida ja kaugemate külaliste jaoks oleks veel rohkem eksootikat. Neljast sisesaunast oli mu konkurentsitu lemmik 60kraadine kadakasaun, mis lõhnas lihtsalt imeliselt!

Viis veesilma on kõik pigem väiksemad, ühes sai mõned tõmbed ujuda ka, teised soodustasid pigem niisama soojas vees naudisklemist ja lobisemist, mida me ka pikalt ja naudinguga tegime. Või miilustamist, mida tegid (ilmselt samuti naudinguga) kaks paari meie lähedal, nii et me lõpuks kolisime järgmisse veesilma üle. :) Muidu polnud rahvast liiga palju, aga ehk meil lihtsalt vedas, sest Tallinnast tulles tundus see spaa hullult soodne ka (nädalavahetusel 12€).

Järgmine spaaelamus oli Viimsi SPA 18+ ühel eriti hallil ja tatisel talvisel pühapäeval. Ilusama ilmaga oleks mind ilmselt seganud akende ja ilusate vaadete nappus. Seda on püütud kompenseerida suurelt seinale kuvatavate ookeani- ja džungliklippidega, aga see pole ikka päris see.

Mu kaks lemmikut kuue sauna seast olid klaasseintega Soome saun, kus sai gaasikamina tuld vahtida ja alumise korruse mahe aurusaun mee & soolaga. Vaikse ja rahuliku 18+ spaa suur bassein oli ka päris hea ja kohe selle juures on väike basseinike, kus elavad doktorkalad, kelle juurde saab lisatasu eest jalad või terve keha likku (loe: näksimisse) panna.

Tegin tiiru ka ülejäänud spaas, kus on veel seitse erinevat sauna ning basseine ja mullivanne, aga see kõik oli üsna ülerahvastatud ega kutsunud sinna pikemalt jääma. Kolmetunnise kogu spaa külastuse hind on L-P 35€.

Ja nüüd laupäeva hommikul Kuressaares ületasin end armsa aastatepikkuse lemmiku Gospa nimel - tõusin kell 8 ja läksin ujuma (väga mitteminulik laupäevahommikune käitumine, aga pidin mõni tund hiljem juba Otepää poole startima ja otsustasin, et Gospa on seda pingutust ikkagi väärt, oli ka). Gospa puhul ei saa üle ega ümber teenindusest, mis oli ka seekord ülisoe, sõbralik ja professionaalne, puhas rõõm.

Naudisklesin peamiselt 55kraadises sanaariumis (selgelt mulle meeldivad viimasel ajal mahedamad saunad, sain aru oma postitust üle lugedes), auru- ja leilisauna seekord ei viitsinudki minna. Kolmest basseinist tõmbab Gospas mind enamasti eriti tugevalt külmavõitu välibassein, paljuski oma ilu pärast, helesinise vee ja puidu kombinatsioon jällegi. :) Aga suplusbassein ja lastebassein olid ka tuntud headuses (ehkki viimase plaadid ilmutasid natuke väsimise märke). Suplusbasseini keskel olevalt saarekeselt, mullivannist ja kontrastbasseinidest avanevad ka päris kenad vaated - mere nägemiseks peab pisut pingutama, aga jahisadam, muru ja ilusa arhiktektuuriga Gospa residentsid kõlbavad ka kõik vaadata.

Gospa suhtes pole ma päris objektiivne, sest see on mu kauane lemmik ning hotelli, restorani, spaa ja Saaremaa tervikut arvestades mu meelest jätkuvalt parim spaa Eestis. Päevapilet maksab R-P 15€.

16.3.15

Täiuslikud saapad, teksad & mehed

Viisin Uuskasutuskeskusse kotitäie riideid ja sealt väljudes tuli meelde üks postitus, mille kunagi oma vanasse blogisse postitasin, umbes sama suure rõõmuga kui läbimurde teinud teadlane. :) See rääkis sellest, et täiuslikud saapad ja täiuslikud mehed on väga sarnased: sa lihtsalt tahad nendega välja minna ja nad annavad ka mõttetule jamale (=muidu igavatele rõivakomplektidele ja tegevustele) mõtte.

Noh, ma avastasin, et täiuslike teksade kohta kehtib see ka. Et sa tunned end nendega igas olukorras hästi - nagu (enda jaoks) täiusliku mehegagi. :) Aga mõnikord juhtub muidugi ka nii, et uute ja täiuslike taustal saad äkki aru, et nende eelmistega oli algusest peale midagi valesti...

Ja teine teema - vahel (harva) ma mõtlen, kas minu vanuses sobib veel niimoodi sassis pea ja meikimata näoga ringi lipata, nagu mulle teha meeldib. Paar päeva tagasi olin Tartus samamoodi oma loomulikus olekus, kui hilisõhtul külast tulime. Ronisime autost välja ja vahetasime veel paar sõna, kuni teised istmeid tagasi paika sättisid... ja just siis oli mu kõrval tagaistmel istunud tirts õhanud, et "nii ilus oli see tädi"!

Ma olin (ja olen) ülepeakaela liigutatud sellest, sest noh, siirus ja lapsesuu... Nende puhul on päris kindel, et komplimentide taga pole soov saada keppi või et ma neist kirjutaksin (vt ka poliitikud enne valimisi jt põnevad tegelased). :)

4.3.15

Unistused on täit(u)miseks

Lappasin oma esimest romaani üle pika aja, film hakkas kohe silme ees jooksma. :) Ja tuli meelde väga maagilisi hetki ja inspireerivaid märgilugusid. Jõudsin veel mõelda, et küll siis oli ikka äge. Elu ja kõik.

Ja järgmisena tuli meeldetuletus, et see kõik on siinsamas. Praegu ka. Tõin esikust täna Denim Dreami esitluselt saadud väikese kingituse, millele mul varem polnud õieti aega pilku heita, ja lugesin, mis sinna kirjutatud on. :)

Unistused on täit(u)miseks.
Nii on. Awesome. Magic.

3.2.15

Ilus hetk

Kunagi ma unistasin sellisest olukorrast, et mõni kirjastaja tuleks ja telliks mult raamatu - niiviisi, nagu ma olin raamatutest lugenud ja filmidest näinud. Aga mu esimesed raamatud sündisid natuke teistsuguse mustri järgi.

Aga nüüd, nädalake tagasi, kontakteerus minuga üks kirjastaja ja küsis, ega mul juhtumisi mõnda käsikirja sahtlis ei vedele. Et ta kandideeriks kirjastama.

Dreams really do come true.

Aga mis ma siis nüüd teen? Sest vedeleb küll üks, aga see nõuaks omajagu tööd ja ma pole päriselt otsustanud, kas ma ikka tahan kirjutada veel ühe romaani keerulistest suhetest...

“Tead, mida ma mõtlesin, kui ma sind esimest korda nägin?” küsis ta mu järel vette astudes. “Ma mõtlesin, et see on selline naine, kellega ma tahaksin abielluda.“
„Kas sa mitte ei ole juba ühe erakordselt kauni naisterahvaga abielus?“ küsisin ülbelt vastu. Mida ta endast õige mõtles, et tuli mulle sellist juttu ajama?
Ta turtsatas.
Astusin sügavamale vette, põhi oli kivine, nii et püstijäämine nõudis keskendumist, eriti pärast kogu joodud rummi. Ta oli paari kiire sammuga must ees, pööras ümber ja suudles mind ootamatult, tugevalt ja kirglikult.
„Sa ei tohi nii teha!“ vahtisin teda vihaselt, kui olin end lahti rebinud.
„Arvad?“ naeris ta ja suudles mind uuesti.
Rsk. See oli hea. Ja päike tõusis, taevas õhetas kahvaturoosalt, meri oli õrnsinine ning jahe soolane vesi voogas meie alasti kehade ja päikese vahel tüünelt nagu samet. See osa minust, mis hoidis mul pilgu peal ja vaatas neid asju kõrgemalt ka siis, kui ma olin end peaaegu pildituks joonud, nentis, et ilus hetk. Nii ilus. Nii filmilik.

13.1.15

Everything is awesome

Mu viimaste aegade kõige inspireerivamad mõttemängud on seotud küsimustega, milliseid hetki ma kõige rohkem naudin ja mida ma vastu annan - milline on minu panus... maailma, ellu ja universumisse. :)

Selgelt mulle meeldib rahulik ja sõbralik maailm ning algatuseks on ilmselt parim viis sellesse panustada ise ka rahulik ja sõbralik olla.

Naudinguterohkest elust mõeldes ei saa ma ikka üle ega ümber sellest möödunudsuvisest ideaalilähedasest Lõuna-Prantsusmaa puhkusest, kus me hea seltskonnaga päevad läbi ujusime, päevitasime ja lugesime ning õhtuti sõime, jõime ja tantsisime.

Arvestades seda, millist naudingut mulle pakuvad igasugused tekstid ja pildid, tundub päris õige veeta oma (töö)aega neid luues - kirjutada raamatuid, artikleid ja sotsiaalmeediapostitusi ning vahel pildistada ka.

Selle loogika järgi - et tasub luua seda, mida ise naudid - oleks siis alternatiiv ilmselt ka mingi restoranide, kohvikute, baaride või (spaa)hotellidega seotud äri.

(Pealkirja õigustav) muusikasoovitus, lastega sõbrad väitsid, et multikas on ka lahe: Everything is awesome! :)

5.1.15

Head uut aastat!

Ma seisin uusaastaööl, sel hetkel, kui 2014 vahetus 2015 vastu, Võrus, Roosisaare rippsillal, ühes käes kristallpokaal šampanjaga, teises säraküünlad, ja olin vaikselt õnnelik. Ja üks asi, mis seda õnnetunnet toitis, oli see, kui ma meenutasin iseennast samas kohas kolm aastat tagasi.

Sest 2011/2012 aastavahetusel seisin ma füüsiliselt täpselt samas kohas. Aga kõik muud asjaolud... päev varem oli mulle Estonian Airis, mu tollases töökohas, öeldud, et ees seisavad suured ümberkorraldused, mis minu jaoks tähendas kas teise osakonda liikumist või koondamist. Esimese hooga ei vaimustanud mind kumbki variant ja ma olin ikka üsna šokis (ehkki välja näitasin seda vähe).

Nüüd tagasi vaadates... see toona valitud koondamine on üks paremaid asju, mis minuga on juhtunud. Need veidi rohkem kui kaks aastat, mis järgnesid, olid üks suur seiklus. Ma nautisin kaua magamist ja kohvikuid mööda kolamist, tüdimuseni. Ma proovisin erinevaid asju ja õppisin selle tulemusena ennast palju paremini tundma. Ma tegin teoks oma raamatute kirjutamise unistuse ja jõudsin tagasi ajakirjandusse. Ma õppisin paremini kuulama oma intuitsiooni/instinkte/südant ja terve hulk igasuguseid häid asju juhtus veel.

Öeldakse, et võrdlema peaks end ainult iseendaga, et tajuda oma arengut. Aastavahetusel ma tajusin seda arengut väga eredalt ja see oli hea tunne.

Meenutasin ka, kus ma olen veel olnud aastavahetusel, ning avastasin väga huvitava mustri. :)
2009/2010 GOSPA, Kuressaare
2010/2011 Linnateater, Tallinn
2011/2012 Võru
2012/2013 GOSPA, Kuressaare
2013/2014 Mayrhofen, Austria
2014/2015 Võru

Teadagi, kus see aasta lõpeb?! :)

Ilutulestiku pilt on tehtud tegelikult hoopis võidupühal augustis Nice'is Lõuna-Prantsusmaal, kuhu viis mu eelmise aasta kõige ägedam reis.

Head uut aastat!

18.12.14

Milky Way

Mõni nädal tagasi oli üks kena hilissügisene esmaspäev, kui jalutasin pooltöisele hilisele hommikusöögile (või varajasele lõunale, kuidas võtta). Olin üsna mõttesse vajunud ja mõtlesin elus tehtud lolluste peale - impulsiks mõned värvikad hetked paarist värskelt möödunud nädalavahetusest. Ja siis tõstsin pilgu ja nägin garaažiust kirjaga "Only God can judge me". See oli nii ootamatu ja samas nii kümnesse, et hakkasin naerma. Suurepärane meeldetuletus. Et ei tohi ennast (ega teisi) karmilt kritiseerida ja kohut mõista. Enda vastu tuleb hea olla. Kõik on millekski hea. 

Ja... ma olen mööda Lennuki tänavat kõndinud kümneid, kui mitte sadu kordi, üht- ja teistpidi, aga seda garaažiust ja kirja sellel märkasin esimest korda. Ja just sellisel, kõige õigemal hetkel, kui see mulle korda läks ja mind kõnetas. Elu ja inimese selektiivne taju on ikka imelised. :)

Pealkirjast ja teise uksepoole tekstist - lugesin natuke Milky Way ehk siis Linnutee galaktika kohta ja see aitas ka asju õigesse mõõtkavasse sättida - nt faktid, et seal on ligikaudu 100 miljardit planeeti ja 200-400 miljardit tähte... :)