Augustiööd

Augustis oli natuke rohkem spontaansust kui kahes esimeses suvekuus, mille nädalavahetused täitusid müstilise kiirusega igasuguste pidudega. Esimesel neljapäeval oli armsa sõbra imekaunis sünnipäevapidu Mooste Viinavabriku külalistemaja rõdul ja restos, boonuseks äge mõisatuur, mille käigus sattusin ka folgikoja lavale. :) Sama nädala pühapäeval käisin Viljandi lähedal väga haldjalikus pulmas - metsaraja ääres hõljus unenäopüüdjaid ja harfi mängivaid lapsi, tseremoonia toimus allika ääres ning mahe õhtusöök oli ka natuke ebamaise atmosfääriga.

Järgmine nädalavahetus oli geograafiliselt eriti laia profiiliga - reedeõhtuselt Kagu-Eesti Lions-klubide kokkutulekult Värska sanatooriumis ja rannas triivisin edasi Muhusse Bottengarni ülimõnusale Creme de la Creme cremantide & mereandide õhtusöögile (by Dmitri Haljukov & Kristel Nõmmik) ning seejärel Tallinna.

Eesti iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva ja Võru linna 237. sünnipäeva nädalavahetuseks olin tagasi Võrus, läks peoks kolm õhtut järjest. Reedel oli keskväljakul Terminaatoriga korralik laulupidu ja hiljem Pubi17s Jaan Sööt, laupäeval sõprade ilusas uues kodus soolaleivapidu (ja täiskuu :)), nii et rohkem kontsertidele ei jõudnudki, ehkki valikus olid järgmistel õhtutel veel Regatt ja Tanel Padar ka.

Viimase nädala lõpp kiskus üle ootuste glamuurseks - kõigepealt Embassy of Fashioni andekate loojate lummav moeetendus ning laupäeva õhtul ERKI moeshow Patareis, kus ma polnudki ammu käinud, rõõm oli näha, et nõukaaegsed telliskivikolossid on läinud ja asendatud mõnusama keskkonnaga. Mitu meeleolukat purjetamist mahtus augustisse ka, mis pakkusid võimalusi Patareid ja valmivat Kalaranna kvartalit ka mere poolt uurida. Ma igatsen sealset ujumisranda... ja üldse oleks ujuda, päikest ja suve vist veel tahtnud. Aga tänutunne on südames olnugi eest.

Oslo reisikiri

Selle reisi eellugu ulatub kuskile 2020. sügisesse, kui oli juba igatsus (lennu)reisimise järele, nii et broneerisin endale Finnairi boonuspunktide eest lennupiletid Oslosse 2021. aasta augustiks, kindlas usus, et “selleks ajaks on see jama ilusasti möödas”.

Seda ma õppisin kunagi ühelt eriti suure reisikirega sõbralt, et elu on parem, kui mõni reis on ära ostetud ja ees ootamas. Võin kinnitada - need lennupiletid ja ees ootav Norra soojendasid mu südant ligi aasta. Eriti kuna tegu oli uue riigiga mu isiklikul kaardil - olin Oslos varem vaid vahemaandunud.

Ühel kenal augustikuu päeval suundusingi lõpuks lennujaama, relvastatud lisaks tavapärastele dokumentidele (pass ja pardakaart) covid-passi ja maskiga. Endise lennukompanii töötaja võttis juba lennujaamas ajaveetmine üsna tundeliseks (läksin varem ja nautisin seda ikka mõnuga), lennukiga üles jõudes oli muidugi totaalne “OMG, I’m flying!” nirvaana. :) Nii et selles mõttes oli täitsa tore TLL-HEL-OSL lennata, ehkki muidu olen jätkuvalt otselendude austaja.

Helsingis tegin üsna hea 750 m aja ja jõudsin napilt Oslo jätkulennule, Oslos pärast lennujaama pikka tüütut (covid-)passikontrollisaba kenasti ka keskraudteejaama viivale rongile. Sealt oli umbes teist sama palju hotelli jalutada, 20kraadises soojas päikeselises õhtus oli see päris meeldiv, seda enam, et taevas säras veel vikerkaar/halo ka (teise päeva õhtul tibutas ka veidi vihma, aga sooja oli ikka 20 kraadi - kes oleks osanud arvata, et Oslo on hea koht, kus suve pikendada!).

Viskasin asjad mõnusasse Karl Johani hotelli peatänaval ning suundusin fjordi äärde. Aker Brygge piirkond, kus on palju söögikohti ja poode, saigi mu lemmikkohaks, seal oli tõeliselt ilus. Sõin kena merevaatega Pastisi terrassil kohalikke rannakarpe rosmariini- ja parmesanifriikatega, klaasike cremanti kõrvale, puhas rõõm. Pärast jalutasin natuke ja ehkki üritasin veel hotellis lugeda, kukkusin peagi magama, sest kaks eelmist ööd jäid üsna napiks.

Järgmisel päeval pidin end natuke tagasi hoidma, et vaatamisväärsustega mitte üle pingutada ja ikka elu nautida ka. :) Jätsin terve hulga iseenesest ägedalt kõlanud laevamuuseume kõrvale, südalinnast kaugemad skulptuuripargid ka, seda enam, et terve Oslo kesklinn on nagu üks skulptuuripark, neid on seal tõeliselt palju. Vana hea checklisti alusel panin kaunisse Oslo Domkirkesse küünla, tegin laevasõidu Oslo fjordil ja käisin õhtust söömas ilusate aedhortensiatega katusebaaris The Thief. Sinna vahele mahtus veel raekoja külastus, Munchi muuseum (mis oli vanas asukohas üsna lahja, aga oktoobris peaks avatama uus otse veepiiril), Oslo ooperiteater, hunnik värskeid krevette veel ühe rannaresto terrassil ja palju jalutamist peamiselt kuningalossi ja raudteejaama vahele jääval alal. Õhtul istusin õdusas Nasjonal Jazzscene Victorias, kus oli eriti südantsoojendav teenindus.

Järgmisel hommikul oligi juba tagasilend ja see sobis mulle hästi, ehkki tuletas ka meelde, et ideaalse city breaki pikkus on vist pigem ikka kolm ööd ja kaks täispäeva. Kuna tagasiteel oli mu kahe lennu vahel rohkem tunde, plaanisin ka Helsingi peale hulkuma minna, aga lausvihma tõttu loobusin.

Mis paistis silma - elektritõukse vedeles kõikjal ja nendega sõideti palju. Meie Bolt oli täiesti esindatud, lisaks veel umbes kahte sorti rohelisi, samuti halle ja punaseid. Ajastu märk oli vist seegi, et kesklinnas oli kliimaaktivistide meeleavaldus, aga suhteliselt rahumeelne.

Juuli pulmad & saared

Juuli algas sõprade pulmapeoga Tallinnas Tiskres, tantsisin telke, dekoratsioone ja teisi kauneid pidulisi imetledes The Swingersi järgi kingakontsa pooleks ning siis paljajalu edasi. :) Õnneks järgnes rahulikum nädal, käisin palju ujumas ja õhtuti lugesin terrassil. Reede õhtul oli sõpradega abikaasa sünnipäevaõhtusöök jätkuvalt suurepärast Itaalia toitu ja veine pakkuva Vidrike Külamaja terrassil, temperatuurid olid ka nagu Itaalias, nii et sulpsasime sealgi hiljem järve, ülimõnus! Nädalavahetus jätkus Võru kodukohvikute päevaga, ma küll jõudsin ainult ühte, aga selle eest kõige ilusamasse ja kolm päeva järjest. :) Vahepeal veel ühele kenale juubelile ja Võru folgi lõppkontserdile keskväljakul.

15. juulil tähistasin Stedingu kohvikus oma uut teost raamatuesitluspeoga ning ma olen südamest tänulik kõikidele ilusatele ja armsatele inimestele, kes kohale tulid ja selle kuuma õhtu nii lõbusaks muutsid! ♡ Afterparty mu terrassil ja hilisõise Tamulas ujumise ka!

Järgmisel õhtul püüdsime Pärnus Rannahotellis rahulikult võtta, aga seal oli just Piper-Heidsiecki šampanjalounge'i avapidu, Oaasis ja Väikeses Kuubas ka elu kees, nii et ei tulnud väga välja, kiskus jälle peoks. Laupäeval vaatasin üle uues asukohas aktinäituse "Mees & naine: Eesti naise võim & vaim" ja siis sõitsime Viirelaiule kümme aastat tagasi salaja kahekesi Kreeka saarel abiellunud sõpradepaari pulmapeole. Tõnis Saar Gastronomy pakkus tõeliselt imelist toidukunsti (see burrata ja tomati Martini ning džinniga graavitud siig!), Noep muusikat ja loodus lummavaid vaateid. Pühapäevane afterparty päikese käes basseini ääres dj Romilyga oli ka nauding.

Ilmselgelt ma olen jätkuvalt noor, et puhkan pigem nädala sees, natuke sain hinge tõmmata ja siis oli neljapäevast pühapäevani armas Viljandi folk. Väiksem ja kompaktsem seekord, aga tänutunne, et see ikkagi toimus, oli kõikehõlmav! Ja pidu hoogne kolm õhtut, ehkki ühelegi afterpartyle, ei ametlikule Kuusemäel ega mitteametlikule Lennukitehases, seekord ei jõudnudki. Südantsoojendavaid hetki jätkus siiski festivalialalt välja Fellinisse ja Rohelise Maja kohvikusse ka.

Juuli viimasel nädalalõpul sõitsin Muhusse. Uitasin mööda südamelähedasi lapsepõlveradu, kohati kiskus päris emotsionaalseks. Proovisin ära nii palju kohalikke söögikohti, kui jaksasin: Muhu resto Koost, Kohver, Aed & Resto ja Meite Napoli ehk siis kolm tükki Liival (viimane oli ainus koht, kust õnnestus hommikusematel kellaaegadel café latte, värske apelsinimahl ja croissant brie & serranoga saada), reede õhtul käisin Koguvas Bottengarni restos, kus lisaks söögile-veinile rõõmustasid ka ootamatud kohtumised sõpradega. Laupäeval esinesin Raegma külas Sumari raamatukohvikus - suured tänud pererahvale ja külalistele, mul oli teiega tõeliselt tore!

Õhtuks kihutasin tagasi Võrru ja nautisin Öösorri kontserti Pubi17 terrassil, pärast jõudsime veel Club Tartusse tantsimagi! Ööklubisse!!! Selline eksootika, noh! :)

Aiameditatsioon

See aiaelu on ikka lummav. Pärast sel kevadel terrassi lisandumist ei tundunud möödunud suve istumisnurk aias enam üldse nii ahvatlev, aga kui hiljuti selle laiali lammutasin, pingi varjulisemasse aianurka ja laua päikeseterrassile kolisin, hakkas kõik äkki toimima.

Ja nii ma siis istun siin oma terrassil ja naudin vaateid. Järjest - metsikult kiiresti! - õitsesid kreegid, toomingas, forsüütiad, sirel, viirpuu ja pojengid. Õunapuu ja ebajasmiin otsustasid selle aasta paraku vahele jätta ja pikkusse-laiusse kasvamisse panustada. :) Pelargoonid, roosbegooniad ja värskelt lisandunud lõvilõuad on ka täies õies, aedhortensiad samuti. Imeilusate rooside üle veel mõtlen, kas mu aias ikka peaks okkalisi asju olema.

Varakevadel algas kõik märtsikellukeste ja umbes 50 tulbiga, mille Fleur Royalest ostetud sibulad eelmisel sügisel mulda toppisin. Ära õitsenud hüatsint ja nartsissid läksid samasse peenrasse. Tegelikult võiks sinna nüüd suvelilli lisada, olen vanu taluaedade lemmikuid kaardistanud, aga tegudeni pole jõudnud.

Maasikad ja metsmaasikad läksid sel aastal vanast ukselengist tehtud kastpeenrasse, kastis on ka mõned maitsetaimed: meliss, piparmünt, basiilik ja murulauk. Viimast ei peaks õitsema laskma, lugesin, aga mul läks ja oli nii ilus, et ei raatsinud teda tükk aega maha lõigata, mesilased rõõmustasid kuklastega võidu, kellel on aia ääres terrassiukse paigaldusest üle jäänud paarist vanast palgist uus putukahotell.

Juunisüda

Juuni vilgutab juba tagatulesid, aga see on olnud imeline sõit! Iga nädalavahetus mõne kalli Kaksikutest sõbra sünnipäev: kõigepealt Kuressaares (marsruudil Gospa-Kuursaal-Rannakuur-Hafen), siis Tallinnas mootorlaeval Mojito (täiuslik suveilm roosa-oranži-kollase-helesinise päikeseloojangu, tüüne mere ja suurepärase muusikaga dj Tom Lilienthalilt oli samuti paketis, tantsisime laevalael ja oli lihtsalt maagiline, sadamasse naasmine "Tuulevaiksel ööl" ja "Adios Ayer" lugude saatel ka; vürtsi lisas armas sünnipäevalaps selliste juttudega, et ma ei suutnud pärast uinudagi - oih, praegu märkasin apsu, see sünnipäevalaps on siiski Kaalude tähtkujust!), seejärel Võrus Jaan Söödi terrassikontserdiga Pubi17s ja lõpuks Pärnus õdusa hoovipeoga (millele järgnes Võrus veel kena rannapidu Hea Storyga). 

Pärnus jätkus õnneks niisama lonkimise aega ka, Naine & Naine näitus Kunstnike Majas ja Mees & Mees Pärnu Linnagaleriis olid lustakad, Pastoraadi hommikusöögid jumalikud, Villa Wesset, Mon Ami ja Simple Day tuntud headuses ning uus Oaas seekordne lemmikleid.

Jaane alustasime sõbrannaga võidupüha hommikul kell 4 Maamehe golfitalus Öösorri päikesetõusukontserdiga, mis oli lihtsalt vai-mus-tav! Tahtsin öelda, et mind polegi vist varem sellisel kellaajal tantsima palutud, aga siis meenus, et ehk kunagi mõnel pikale veninud klubiööl siiski. :) Edasi läksime sõprade kaunisse maakoju Haanjas, tantsida oleks võinud sealgi rohkem, aga söögid-joogid olid hõrgud ja saun-tiik-tünnisaun mõnusad, lõke ka aus. 

Juuni viimasel nädalavahetusel jõudsin üle hulga aja esivanemate maamajja, mille kõrvale oli vahepeal materialiseerunud uus talvemaja - kuna ma ehitusprotsessi ei näinud, siis tundus üsna sürreaalne, et muidu nii arhailise hõnguga kohas on äkki selline kõigi mugavuste ja ilusa heleda sisuga uus maja. :) 

Tallinnas käisin pärast veel Riviera Palais Brasserie'd avastamas, mis pakkus ootamatult stiilipuhast Lõuna-Prantsusmaa õhkkonda - merevaade, loss, elegantne terrassimööbel, Prantsuse muusika, mustades kleitides ettekandjad valgete põlledega ja Prantsuse Polüneesia stiilis siiatartari mango, passion ja langustiinikastmega kiidan ka heaks. Pühapäevachill OKO terrassil sõprade ja dj Heidy Purga muusikaga oli maasikas koogil.

Õnneks on olnud ka niisama oma terrassil laisklemise ja raamatute lugemise aega, neist Marina Laikjõe "Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis" pälvis mu kõige kirglikuma vaimustuse. Kaja Heinsalu ja Neeme Raua "Kainus" ajas viimasegi alkoholiisu peaaegu ära ning Brandy Engleri "Mehed minu sohval" pakkus mõtlemisainet meeste peades toimuva üle. Lisaks ilmus mu neljas romaan ja kuues raamat, Võrust inspireeritud "Võr(g)utamine", aga sellest ehk pikemalt juba edaspidi.

Mai-mai

Mai oma õitevahu ja muu iluga pakkus lõpuks pikisilmi oodatud hingetõmbehetki. Helgemad uudised ja tasapisi avanemine teevad ka rõõmu. 

Paari Tallinna-põikesse mahtus toredaid külaskäike ja armsaid külalisi, Võru õhtutesse kenasid aiapidusid ja lõbusaid saunaskäike. Oli paar kuuma rannapäeva, paar korda käisin juba ujumas ka.

Pärast viimaste kooliga seotud kohustuste seljatamist oli hea võtta Võru keskväljaku ääres Pizza Olive'is terrassil sõbraga pitsa ja klaas roosat veini, mõned päevad hiljem õnnestus lõpuks ära käia Põlva raudteejaama juures asuvas kodukohvikus Tillu (kaneelirullid olid ausad ja muud küpsetised ka väga ahvatlevad!).

Kõige kuumemal +27 soojakraadiga päeval sõime lõunat Suure Muna õdusal terrassil kohalikus kõrgmäestikus, ühel reedel oli kena kokteiliõhtu Stedingu kohvikus, kus saab nüüd lisaks ilusale eksterjöörile ja interjöörile, heale kohvile ja meeldivatele inimestele ka maitsvaid sööke & jooke. Üks laupäevaõhtu Pubi17 terrassil läks üsna ülemeelikuks, šampanjat voolas. Ja teine laupäevaõhtu sõbranna sünnipäevapeoga Mooste Viinavabrikus oli lihtsalt nii mõnus.

Kirjutama hakates tundus algul küll, et maikuu suurimad sündmused olidki aias õitsenud kuldsed forsüütiad, punased-kollased-valged tulbid, toomingas ja sirel, aga meenutades selgus, et õnneks oli ikka kohviku- ja peoelamusi ka. :)

Lugemiselamusi samuti: Anna Gavalda "Ma armastasin teda" oli hingekriipivalt ilus, Kristiina Hellströmi "Minu Hiiumaa aed" aiasõbra maiuspala, Virginie Grimaldi "Küll sa suuremana aru saad" teistmoodi ja väga puudutanud naistekas, Lucinda Riley kauaoodatud "The Missing Sister" ("Seitsme õe" sarja seitsmes raamat) nii põnev, et olin kolmveerand ööpäeva järjest selle kütkes. 

Aprill

Aprill on olnud loomulikult metsikult põnev ja sündmusterohke, oludele vastavalt (ausalt öeldes oli kerge kiusatus lisada pealkirja sõna agoonia). Tänasega said õnneks kooliasjad (ja seega kõik doktorantuuri õppeained!) peaaegu tehtud, maisse jäänud paar pisiasja pole loodetavasti enam mainimisväärt. Arvestades muu meelelahutuse puudust, on küllap hea, et need loengud ja ettekanded olid.

Aprilli algul õppisin makrameed sõlmima ja tegin valmis uksekardina ilusasse heledasse kööki sobimatult pruuni ukse ette. Hiljem veel ühe unenäopüüdja ja väiksemaid kaunistusi ka. See on olnud tore ja teraapiline - midagi vahelduseks oma kätega teha. 

Ilm lubas vahepeal tasapisi aias ka toimetada ning ühel nädalavahetusel päikesepoolsel terrassil juba üsna paljalt päikest võtta samuti. Aga keskmised temperatuurid on siiski olnud sellised, et tulbid on muudkui sirgunud ja sirgunud, aga õied pole siiani avanenud.

Paar säravalt päikeselist ja õnnelikku Tallinna päeva oli ka, head seltskonda, mullijooke, põnevaid jutte ja ilusaid inimesi, merevaateid ja hõrgutisi. Võrus käis ka paar armsat külalist ja oli paar kena aiapidu. :)