On an August day

Kalendri järgi oli augustis viis nädalavahetust, aga tundus peaaegu et rohkem - esimene ja viimane Tallinnas, kaks Pärnus ja kaks lõunas?! Ilmselt seetõttu, et 31. juuli õhtul käisime veel Kiidjärvel teatris, suvelavastus "Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu" oli meeleolukas, sõbra sünnipäev pärast seda seal lähedal ka.

Ja ainus 100% Võru nädalavahetus tähendas tegelikult linna 236. sünnipäeva puhul pidustusi viis õhtut jutti: kohaliku tenniseklubi traditsiooniline (seekord meditsiiniteemaliseks) kostümeeritud ööturniir taasiseseisvumispäeva eelõhtul, järgmisel õhtul väike aiapidu taasiseseisvumispäeva mustikakoogiga + Jaan Sööt & Tõun Koreli pargi avamisel, reedel sõbra saunapidu Roosisaarel & pärast Hea Story rannabangalos, laupäeval Võru kodukohvikud ning pühapäeval Öösorri õdus terrassikontsert Pubi17s. Kaks nädalat varem esines samal terrassil Jaan Sööt koos Indrek Kaldaga, ka see oli väga sume ja mõnus õhtu.

Pärnu nädalavahetustest esimesel oli Silueti Eesti moe poe moeetendus ja festivali mõõtu pidu Karusselli nurgal, dj-d Meri ja Julm ning tegelikult peaaegu liiga palju rahvast. Pidime verbaalseid saltosid viskama, et saaksime Simple Day terrassil klaaspokaalist mulli juua (algul taheti plasttopsid anda), laua ja mõnusad istekohad saime mingi ime läbi. Laupäeval ja pühapäeval käisime Kabli rannas ning sõime Kosmonautika puhkekeskuses, nende fish & chips Pärnu lahe kohakalast oli superhea! Pärnus kõik Pastoraadi, Väikese Kuuba ja Villa Wesseti pakutu ka, massidest hoolimata.

Ja Kablis sulas meri nii peegelsiledalt taevaga kokku, et mu kallis sõber tuli ujumast veidi murelikuna ning küsis: "Triin, mis asi see on, mis seal taevas ripub? Ei liigu üldse..." - vastasin, et see on laev, armas. :)

Teisel Pärnu nädalavahetusel - mis kogu suve arvestuses oli juba lausa kolmas, mis tegi ainult rõõmu - käisime sõbra juubelil Sunseti kaptenisaalis & seenel, seene all käis Shanoni saatel korralik möll. Sõpru oli imetore näha ja pärast nautisime Rannahotellis oma imelise vaatega rõdu, kus oli tunne nagu välismaa kuurordis, ainult et parem, järgmisel päeval Alohas samamoodi. Uue Kunsti Muuseumi jõudsin ka, näitus "Mees. Naine. Lend." oli äge, ehkki mitte nii sensuaalne kui mõni eelmine.

(Juubeli)sünnipäevapidusid ja nunnusid istumisi inspireerivate inimestega oli augustis veelgi, VIP-külalisi ka - kui eelmisel aastal samal ajal käis president, siis seekord tänu Lõuna-Eesti rallile Tänak-Järveoja ja hulk teisi kuulsaid rallisõitjaid veel. 

Tallinnas käisin lausa kahel õhtul kinos, mõjus ka tõelise eksootikana pärast pooleaastast pausi - ühel õhtul vaadatud "Tenet" ja järgmisel nähtud "Palm Springs" resoneerusid omavahel üllatavalt hästi, mõlemad mängisid ajanihete teemaga, ehkki täiesti erinevalt. :) Lugemiselamuse kaudu reisielamusi pakkusid Susan Luitsalu "Minu maailm" ja Mia Kankimäki "Naised, kellest ma öösiti mõtlen".

Mõnusaid spaahetki oli ühel vihmasel õhtul Kubija ja kuu lõpus Tallinnas Hiltoni Eforea spaas. Merivälja kodukohvikute päevad olid veel ka ja läbi see august ongi. Oli väga tore suvi, ehkki üsna teistsugune.

Lillepidu & viljad

See aiavärk on ikka korralik trip down the memory lane - kevadsuvise aiapoodides kolamise tulemusena maandusid mu aias lillepottides mõned 1) pelargoonid, mis on mu isapoolse suguvõsa mitme põlvkonna naiste kõige armastatumad verandalilled; 2) roosbegooniad, mida ma mäletan lapsepõlvesuvedest Muhus - need olid meil seal istutatud veskikivide keskel olevatesse aukudesse; 3) minipetuuniad + üks petuuniatega ampel - need on mu emapoolse vanaema praegused lemmikud.

Roosad pojengid kasvavad õnneks naabrite krundi minupoolses otsas, nii et need mu kõikide vanaemade-vanatädide-vanavanaemade juures silma rõõmustanud kaunitarid on ka vaateväljas, valge sirel samuti. (Eba)jasmiinipõõsa istutasin aeda ise, õunapuule lisaks. Maitseainetekasti läks lapsepõlvelõhnade-maitsete sekka kuuluvat melissi ja murulauku, mis seal kohe laiama hakkasid, nii et piparmündisaak jäi seekord pigem napiks, basiilikut, rosmariini ja tüümiani siiski saab.

Vaher hakkas naabrite abihoonele nii selga ronima, et selle nad võtsid maha, see oli kahe krundi piiril nagunii, aga kahju oli ikka. Üks sõstrapõõsas läks ka välja, nii et alles jäi üks punane ja üks must.

Täna pistsime nahka esimesed kaks martsipanõuna, mis olid me noorukese puu otsast maha kukkunud, lisaks tegin maitseainekastist nopitud basiilikust ja murulaugust pestot ning tõin õhtuse tee jaoks melissi (hiljuti selgus, et sellega tehtud mojito on ka väga hea). Igatahes täiesti enneolematu tunne kogu see oma aia värk - ja väga tore ka!

Oh, hello, July, oh, bye, July!

Juuli viimasel nädalavahetusel oli väga imelik mitte minna Viljandisse, aga need folgikontserdid ei tundunud siiski päris see, mis folk. Tegime hoopis neljapäeval daytripi Viljandisse. Seal oli nii palju üles kaevatud ja töö käis - äge igatahes, et vana imekaunis mõis ja selle ümbrus uue elu saab! Fellin oli tuntud headuses, fell in love again. Uitasime mööda ilusaid tänavaid ja imetlesime vaateid, Kondase keskuses tegime ka tiiru ja oli vaimustav, sain Kaljo Simsoni muinasjutulise ilu ja Hanno Härma metafüüsilise Viljandi näitustest väga häid elamusi.

See on nii armas, kuidas kunstielamused on me suviste Eesti väikelinnaretkede lahutamatuks osaks saanud: Haapsalus Evald Okase muuseum & Epp Maria galerii, Pärnus Uue Kunsti Muuseum, Viljandis Kondase keskus. Huvitav, et kõikides nendes linnades on ka ametlikud linnagaleriid, aga kindlatele kunstnikele pühendatud kohad tõmbavad rohkem. Võrus on Katariina allee ääres Vana-Võromaa Kultuurikoda suurepäraste näitustega, aga võiks olla ka Navitrolla galerii! Ja Kuressaare, kus ma põikan enamasti läbi Saaremaa Kunstistuudiost, vääriks Eerik Haameri muuseumi!

Nädalavahetuseks sõitsime Riia kaudu Klaipeda-Nida-Palanga tiirule ja ma nüüd mõtlen, kas teha sellest eraldi reisiblogi sildiga postitus või kirjutada siia. Läti-Leedu ei tundu ikka nii välismaa üldse?! :) Ma olin tegelikult esimest korda põhjalikumalt Leedus ja kõik oli väga kena, aga... ma ka täiesti mõistan, miks ma olen varem alati valinud kas siseturismi Eestis või siis juba nt Lõuna-Prantsusmaa. Igatahes: veetsime reede õhtu Klaipeda vanalinnas ringi vaadates, laupäeva Kura säärt avastades ning õhtuks jõudsime Palangasse, kuhu jäime esmaspäeva hommikuni, tagasiteel sõime ühe pisikese Põhja-Läti spaa suurepärase restorani terrassil. Klaipeda säravaimaks pärliks osutus resto & baariga suur kaunis purjelaev Meridian Dane jõel, Nida tuletorni tipus käisime vaateid nautimas, Palangas oli suurepärane Zuvine mereanniresto promenaadi ääres ja Floros Simfonija purskkaevude juures, lisaks lummav päikeseloojang sadamasillalt ja pühapäeva õhtu hotelli õhulises katusebaaris. Ilmadega vedas, päikeseline laupäev sobis avastusretkedeks hästi ja pühapäeval oli lausa rannailm, käisin meres ujumas.

Pealkirjast hoolimata oleks patt selle üle nuriseda, et juuli tuli ja läks. Festivalidest oli küll seekord vaid imearmas Ostrova ja avatud talude päev ühel ja samal nädalavahetusel, aga need mõlemad väga toredad ja muu maailma seise vaadates oli seda rohkemgi, kui oleks sellest suvest julgenud loota. Ostroval nautisime vikerkaare all Kukerpillide ja Lenna esinemist, sinna vahele natuke Contrat, handsat ja teisi kohalikke hõrgutisi. :) Universum näitas korraks, et oleks võinud olla ka palju pöörasem pidu, aga tänu sellele, et üsna mõistlikeks jäime, jõudsime järgmisel päeval avatud taludest Kolotsi kitsetallu ja Mooska suitsusaunatallu, viimases sai lisaks nimes mainitule laulu, akordioni- ja kitarrimängu, Uue-Saaluse veinitalu ebaküdoonia-õunaveini ka. Kaasa ostsime kitsejuustu ja suitsusaunaliha, nii et järgnenud nädala võikud olid eriti hõrgud.

Enne seda kõike jõudsime ühe olulise juubeli raames seigelda Alatskivi lossis ja selle ümbruses (tuvastasin, et Eestis on kokku 5+1 lossihotelli: Taagepera, Keila-Joa, Alatskivi, Laitse ja Cantervilla + praegu suletud Sangaste - kolme esimest igatahes soovitan!). Alatskivi lossi restorani latikasalat, söök üldse, joogikaart, teenindus ja lossi ümbritsevad jalutusrajad olid super, sviit oma ümmarguse tornivoodiga ka täitsa mõnus (tube ongi kokku vaid neli ning ülejäänud kolm vist üsna pisikesed). Seeejärel pidasime paljude armsate lähedastega maha hea muusika ja ilutulestikuga juubelipeo Võrus, rohke šampanjaga ja hõrgutistega Kuninganna cateringilt, pühapäeval veel afterparty Roosisaarel.

Mu ristipoja gümnaasiumilõpupidu, teisi meeldivaid külaskäike, aia- ja bangalopidusid mahtus selle kõige vahele ka. Sõpradega mööda Tallinna uuemaid katuseterrassibaare seigelda oli samuti lõbus. Paksu Margareeta katusekohvik Maru pakkus uue ning Viru KGB katuseterrassi baar esimese ja kõige armsama nurga alt supervaateid sünnilinnale.

#mujuuni

Sõitsime laupäeva õhtul sõpradele külla, valgus oli selline sügavkuldne nagu tavaliselt augustis ja ma tundsin ehedat rõõmuvälgatust, et tegelikult on alles juuni!

Esimesed kaks nädalavahetust läksid armsate Kaksikute sünnipäevapidustuste tähe all - üks nädalavahetus Pärnu jahtklubis & Estonia spaas (Sugari terrassile, Supelsakstesse, Villa Wesseti terrassile ja Väikesesse Kuubasse jõudsime ka), teine Vidrike Külamajas & Võru rannabangalos.

Tallinna põikasin ka korraks, pühapäevachill OKO terrassil dj Tom Lilienthaliga oli väga kena. Aga kuna Võrru kolivate inimeste hulk muudkui kasvab (kas või esialgu ainult suveks või nädalavahetuseks), siis on kogu elu ikka rohkem siin.

Võrtsjärve ääres puhkasime paar päeva, sõime suurepärast valget kala, jõime mulli ja söötsime sääski. :) Teel käisime läbi ka legendaarsest Rõngu Pagarist, see lõppes muidugi suurema saiasöömisorgiaga. :) Paadiga Võrtsjärvele ja jahiga Tamulale sain ka.

Kuu teine pool läks peamiselt kodusemate aia-, terrassi- ja grillipidude tähe all, jaanipäev ka, mille veetsime sõprade maakodus Haanjas. Enne jaanipäeva oli siiski kaks hoogsat rannabangalopidu, üks Rosa Cruziga Kuubalt ja teine Hea Storyga Võrust, mõlemad tõmbasid peo korralikult käima, nii et esimeselt tantsisin öösel koju ja teiselt ei tulnud vist ka päris sirgelt. :)

Roadtripi Lätti tegime sõbraga, käisime niisama välismaal ja lilli ostmas (põhja pool ilmselt vähe teada fakt, aga amplitaimed on Lätis umbes kolm korda odavamad kui siinpool piiri). Läti on Võrule muidugi nii lähedal, et pärast oli tunne, nagu oleks planeerinud kuu aega autoretke... Tallinnast Keilasse. :) Mõniste järves ujusime ka ning nii järvi kui ka ujumispäevi mahtus juunisse üldse meeldivalt palju.

Võru söögikohad 2020

Siseturismile ennustatakse rekordsuve ja mu eelmisest Võru söögikohtade teemalisest postitusest on kaks aastat möödas. Mu lemmikkohad on valdavalt samad, aga üht-teist on ka muutunud, nii et siit tuleb uuendatud-täiendatud versioon. Loodetavasti pikenevad kõigi kohtade lahtiolekuajad ja menüüd ka peagi tagasi selliseks nagu varem!

- Minu esimene Võru armastus (mis ongi ka Tallinna poolt tulles esimene) oli legendaarne Katariina kohvik ja see leek põleb ikka eredalt, juba palju aastaid. Igal aastaajal lummavalt kauni Katariina allee ääres paiknev kohvik on pisike, aga saiakesed on seal imehead. Kooki, kohvi ja sooja sööki saab ka, aga minu jaoks on see ikkagi eelkõige lihapirukate ja kohupiimataskute paradiis. See Miski, mis selle koha nii eriliseks ja üle Eesti kuulsaks teeb, peitub aga kohvikupidajate eriliselt soojas naeratuses ja silmasäras, mind võluvad ka sellised armsad detailid, nagu inspireeriv kunst seintel ja muud kaunistused, näiteks pikaripsmelise Katariinaga keraamika ja suvel pelargoonid. - Siin on kõik sama. Suvel saab ka alleele tõstetud laudade ümber istuda ja kuna kohvik on avatud E-R kella 9-19, L 9-16, siis soovitan seda eriti hommikuteks.

- Kohe Katariina kohviku kõrval on söögikoht nimega Taevas (mille all asub ka varjusurmas olev kõrts Põrgu). Taeva sisekujunduse kõige ägedam element on kerge valge pilvevahuga sinitaevaks võõbatud katusealune, suvel on mõnus istuda kutsuval väliterrassil. - Menüü on veidi muutunud ja kohvijoogid paremaks, muu sama.

- Uutest kohtadest on lisandunud keskväljaku tagumisse nurka Pizza Olive, kus saab suvel ka õues istuda ning pakutakse pitsat, pastat ja salateid, veini samuti. Teenindus oli viimati ka ülitähelepanelik.

- Kreutzwaldi ja Tartu tänava nurgal asub Stedingu majas elegantse sisekujunduse ja mitme kaminaga avar Stedingu kohvik, kus saab head kohvi, kooki, nüüd ka juba süüa rohkem kui kaks aastat tagasi, aeg-ajalt džässiõhtuid ja keldris pidu.

- Võru kõige elusam koht on Pubi 17 peatänaval fooriga ristmiku juures. Pubid ei ole muidu üldse minu žanr, nii et ma olin algul väga skeptiline, aga 1) väikelinna pubi on midagi muud kui pealinna omad - kui ma mõtlen ajaloolisele kirik & kõrts kombinatsioonile, siis Pubi 17 on just sedasorti koht, kus käiakse niisama (hilist) hommikust, lõunat ja õhtust söömas, aga ka peol, elava muusika järgi tantsimas ja tähistamas, mälumängimas ja noolemängimas, kohatakse inimesi ja vahetatakse muljeid; 2) mu esialgset suhtumist muutis kunagi oluliselt ka väga hea toit ja see, kui ma kuulsin, et peakokkadeks on natuke enne mind Tallinnast siia kolinud endine Nopi kokk ja endine Salti kokk. - Peakokkadel on tänaseks uued helged tuuled elus, aga nende mõjud õnneks menüüs alles.

- Peatänaval või selle ümbruses on veel klassikalisemaid pubitoite pakkuv Ränduri pubi, kuhu ma olen sattunud vähe; esindusliku Georgi hotelli all Postmark, mida võiks ilmselt pidada eelkõige interjööri poolest Võru kõige viisakamaks restoraniks; pubi Mõisa Ait, üsna retro Võru kohvik ja kunagise Muffini kohal Mantelahi, aga neisse kõigisse olen ma miskipärast pigem vähe sattunud. - Jätkuvalt on nii, siia nimistusse võib lisada kohviku Elopärl ja kaugemal linna taga Võrumaa Uma Meki maitseid pakkuva Hämsa kõrtsi.

- Natuke kaugemal on päris järve ääres Spring, mille suurim pluss on imelised järvevaated, eriti suvel teise korruse rõdult. Päris head kohvi saab seal, interjöörile lisavad vunki seintel vahelduvad kunstinäitused. Sealt laudteed pidi rannapromenaadi poole jalutades tuleb kõigepealt Rannapubi ja siis rannapromenaadi ääres Võru rannabangalo, kus on suvisele rannabaarile kohaselt rõhk rohkem peol, muusikal & jookidel, aga kiirtoitu saab ka. Öise näljaga saab (vähemalt reedeti) üsna kaua kiirsööki ka Chillin'ist keskväljaku nurgas. Päevasel ajal müüb sushit ja salateid kaasa Võru turu lähedale hästi ära peidetud Eva sushi, lisaks on Kagukeskuses Aasia söögikoht Namaste.

- Võru taga teisel pool järve on mõnusa Kubija spaa restoran. Ja natuke kaugemal Haanjas Suure Munamäe kõrval asub väga õdus Suure Muna kohvik majataguse terrassiga. Menüü varieerub pisut vastavalt hooajalisele värskele toorainele, mina söön seal enamasti kitsejuusturavioole, aga nende köögis kohtab ka põtra, kobrast ja muid hõrgutisi. Enamasti on menüüs ka paar suppi ja vitriinis hulk imehäid kooke. Aeg-ajalt toimub filmiõhtuid ja kontserte. - See on ka mu suureks rõõmuks jätkuvalt nii.

- Veerandtunnise sõidu kaugusele Võrust jäävad veel nunnu Sulbi kohvik ja Ööbikuoru Villa restoran Andreas Rõuges, aga miskipärast satume gurmaanidena vaheldust otsides pigem pooletunnise sõidu kaugusel olevatesse Otepää restoranidesse (Vidrike Külamaja ja GMP restoran Otepääl) või siis juba Tartusse või Tallinnasse.

Hetk suvises Pärnus

See oli laupäeval lõuna paiku Pärnus, pärast reedeõhtust raju pidu. Lõunaund igatahes ei tulnud, nii et jalutasin Supelsakste värvilisele verandale kohvile & kirjutama, ja siis hotelli tagasi.

Teele jäi see õdus antikvariaat, millega mul on paljudest suvedest helgeid mälestusi. Astusin avatud uksest sisse, juba ette sealset võluvalt kaootilist atmosfääri ja vanade raamatute lõhna nautides.

Põrandal lebas üks koer - corgi, filmipealkirja mõjul ma tahaksin kogu aeg kuninganna corgi öelda. Ta tuli mind nuusutama ja nurgas kirjutuslaua taga istuv tumedate ümmarguste raamidega prillidega raamatukaupmees keelas. Ütlesin, et pole midagi, mul on teise koera lõhnad ilmselt juures, mille peale mees esitas tiraadi sel teemal, milline paimaias tegelane see koer on ja kuidas ma mitte mingil juhul ei tohiks talle pai teha, sest muidu ta arvab, et elu ongi selline ja kõik külastajad peavad teda paitama ja ta peab saama kõik, mida tahab, ja üleüldse.

Naeratasin ja uitasin natuke raamatuvirnade vahel ringi. William Somerset Maughami "Kuu ja kuuepenniline" jäi näppu, ma olen seda kunagi ammu lugenud ning raamatut näppides tulid need ajad ja see tunne meelde, nii et ma ei suutnud seda enam käest panna. Uitasin natuke veel, seejärel maksin kirjutuslaua juures raamatu eest.

"See on hea raamat," ütles mees. Noogutasin ja tunnistasin, et olen seda kunagi lugenud.
"Nojah, "Kuud ja kuuepennilist" võib suvel Pärnus teist korda ka lugeda," lausus ta mõtlikult, ja see käivitas mu peas korraks terve filmi idüllilisest Pärnu puhkusest täis lugemist ja jalutamist.

Tänasin, pöördusin minekule... ja siis enne uksest väljumist kükitasin korraks ja tegin muidugi ikka koerale õrnalt pai. Mille eest pälvisin talt tänutunnet, rõõmu ja uhkust täis pilgu, mille ta siis sujuva jätkuna ka omaniku poole viskas. Kes oli ka muidugi seda kõike märganud ja kuulutas: "Ah nii, et siis sul ikkagi vedas! Said, mis tahtsid!"

"See on ju nii tore tunne. Elus saada kõik, mida oled tahtnud," tuli selle peale üle mu huulte. Lehvitasin ja läksin.

Vaikselt soovides, et see antikvariaat oleks igavesti seal - sest ka selle maja peal oli silt "müüa", nagu kuidagi seekord eriti paljudel Pärnus.

Maagiline mai

Kroonimata või kroonitud, aga maikuu mõjub ikka nii, et tahaks muudkui valjusti laulda üürata, toominga- ja õunapuuõitelumes hullunult tantsida, kuuvalgel suudelda ja kirglikult elada. :)

Virtuaalne Tallinn Fashion Week mai algul oli imetore, see traditsioon võiks täiesti lisanduda tavapärasele - väga mugav oli värsket kodumaist moodi Võrust vaadata!

Eriolukord lõppes meie jaoks kuidagi orgaaniliselt 1. maiga ise enam-vähem ära, nii et sõbrad käivad jälle külas, nädalavahetustesse on mahtunud suitsusauna ja tiikihüppeid, spontaanseid terrassipidusid, üks pargipingipidu (kui me viisakalt kl 22 pubist ära tulime, aga nad andsid meile klaasid ja pudeli veini kaasa, nii et jätkasime Katariina alleel vabas õhus noorte pärnalehtede all kahel pargipingil 2+2 formaadis oma koosviibimist ja oli väga sulnis), üks imeline privaatkontsert, üks pikaks veninud piljardimänguõhtu ja üks nõiduslik naiste New Moon Party uues aias, mille tarbeks ehitasin vanast riiulist ja puituksest suurepärase lauakese, katsin selle pitslina, kolmeliitrisest purgist lillevaasi, toomingaokste, meelespeaõite ja küünaldega. Korvmööbel, täiuslikud veiniklaasid, šampanja ja juustuvaagen jõudsid ka kõik õigeks ajaks (enne mu võluvaid külalisi) kohale. Samade naistega plaanisime sõita millalgi Lätti - minna lihtsalt niisama välismaale, noh, sest et saab jälle, aga Valgast kaugemale me esimesel katsel siiski ei jõudnud, mis võib olla isegi hea, sest kui minna lihtsalt niisama Lätti, siis mõtlevad ju rikutumad tüübid kohe, et läksid odavat alkoholi jahtima. :)

Eelmisel laupäeval oli üks kena väike sünnipäevakoosviibimine Haanjas ning sel laupäeval nelja pereliikme kobarsünnipäev Võhandu ääres. Ja eile käisime Otepää lähedal Vidrike Külamajas söömas, kus sõbralikud inimesed pakuvad mõnusas keskkonnas lihtsat ja maitsvat Itaalia toitu - soovitan!