Kuu algul tundsin, et tahaksin veel ühte Pärnu nädalavahetust ja universum soosis seda lausa kahe sünnipäevakutsega, nii sisaldaski siis laupäev Pärnus kleitide-kimonote ostmist Moeka disainiturult Silueti ees, Mullipiknikku kaaviari & hea šampanjaga Koidula pargis, mõnusat õhtuoodet (tzatziki & pita, kreveti saganaki & klaas valget veini, nagu ikka) Oregano terrassil, seejärel üht 5. sünnipäeva MUM Café terrassil ja 55. sünnipäevapidu Sunseti Kaptenisaalis. Ma olen väga õnnelik, et jõudsime veel Wunderbaari Disco Tallinnale ka, kus täismajale mängisid suurepärast tantsumuusikat dj Tom Lilienthal ja kultuuriminister-dj Heidy Purga. Estonia Resort Spa & Hotel hoolitses hea une eest.
Võrus ootas uue nädala sees teisipäeval ka üks jalkavaatamisega ühendatud sünnipäevapidu ja neljapäeva õhtul algas Võru pärimustantsu festival 5Miinuse & Puuluubi kontserdiga (mille lavapaigutus polnud ehk kõige õnnestunum, kuulajaid oli aia taga oluliselt rohkem kui seespool). Mind tõi too nädalavahetus hoopis pealinna, The Tall Ships Races Tallinn 2024 oli muljetavaldava programmiga. Kuulasime reede õhtul Noblessneris Jaan Sööti, pärast sõime mõnusalt Lores, laupäevaste eredamate elamuste hulka mahtusid merelaulud Lennusadamas Marko Matvere esituses koos Tõnu Kaljuste & Tallinna Kammerorkestriga ja Eda-Ines Etti Kalaranna laval. Lisaks merereis Lennusadamast Piritale jahtklubi uut ilusat hoonet vaatama, klaas šampanjat Hiltoni Linnutee baaris ja hilisõhtused kunstielamused Kadriorus heas seltskonnas.
Pärast seda tahtsin ainult Võrus paigal olla ja seda ma ka sain. Nautisin piiritult oma pikki aeglaseid hommikuid, kaua magamist, hommikusööke voodis, kirjutamist-lugemist, mõnusaid kohvitamisi kodulähedastes kohvikutes, päevitamist-ujumist, õhtuseid rattatiire, kinoskäike ja terrassihetki. Nädalavahetusel õnnestus ka maakonna piiridesse jääda - mõtlesin, kas üldse lähen Ostrova festivalile, aga mul on hea meel, et ikka läksin, see on lihtsalt nii armas, väike ja õdus oma ühe lavaga, mille muusika kostab igale poole, nii et visuaalselt vähem ahvatlevaid artiste võib hoopis eemal head šampanjat nautides kuulata. :) Aga Heidy Tamme & Horoskoobi ajal olin ma igatahes lava ees ja võlutud - 80+ vanuses diiva ja legend säras laval, keeras publiku mängleva kergusega ümber sõrme, viskas paremaid nalju kui nii mõnigi püstijalakoomik, vapustas oma vokaaliga, pani publiku laulma ja nautis seda kõike ise silmanähtavalt. Super elamus!
Juuli viimase nädala lõpus ootas armas Viljandi folk - lugesin kokku, et minu kahekümnes! Sain seda seekord küll paraku vaid reedel nautida, aga mahutasin sinna lisaks headele hetkedele kohvik Fellinis fragmente lausa seitsmest kontserdist: Maqamat Ensemble & Nissim Lugasi (Iisrael), Curly Strings, Canzoniere Grecanico Salentino (Apuulia, Lõuna-Itaalia), Trad.Attack!, Hypnosis Negative (Eesti/Kanada), RURA (Šotimaa) ja OMIRI (Portugal).
Järgmisel hommikul oli üsna varajane start keskpäevasele praamile, mõnus lõuna Muhu Lõunaranna sadama Kala resto & baaris ning seejärel esinemine Sumari raamatukohvikus. Jõudsin natuke eelmisi esinejaid ka kuulata, Armin Kõomäge ja Mudlumit, rõõm. Pärast mu etteastet tegime veel kiire ampsu Liival iga kord fantastilises Island Burgeris (mis pakkus ka uskumatuid ootamatuid kohtumisi), sest olime hoiatatud, et Kuressaare söögikohad on ooperipäevade tõttu üsna ülerahvastatud.
Ma olen nii tänulik, et mu elus on selliseid sõpru, kes kuuldes, et saabume laupäeva õhtuks Kuressaarde, varustasid meid kutsetega ammu välja müüdud Ooperigalale ja kinkisid hotellitoa pealekauba! Mu armsad pereliikmed olid ka seal ja ootasid meid soojenduseks oma terrassile dringile & snäkile, nii et programm oli tihe. Ja see Ooperigala... ma olin esimest korda Saaremaa Ooperipäevadel (sest mul ongi 22 aastat samal ajal kogu aeg Viljandi folk olnud) ja see kõik oli muljetavaldavalt ilus. Lossihoovi ehitatud ooperisaal, punased vaibad, Opera Royal saal valgete linadega kaetud ümmarguste laudadega. Ning muusika... ma olin lihtsalt lummatud. Võrus võib ju ka vahel unistada kõrgkultuurist, aga... khm. :) See Kataloonia Ooperiteatri etteaste, muusika kõrgus, ülim puhtus, ilu... ma istusin seal saalis selle kõige keskel ja olin ülepeakaela tänutunnet täis - elu ja loomingu, pere ja sõprade eest. Ning ma mõtlesin tänutundega ka oma põhikooli muusikaõpetaja Kontusele, keda me tol ajal üldse vääriliselt ei hinnanud, aga kes sundis meid käima Estonias ja hoolitses meie muusikalise silmaringi eest. Ooperigala programm sisaldas tänu talle nii palju tuttavat ja armsat, lemmikteoseid, mis panid hinge kaasa helisema. Puhas armastus. Hiljem põikasime veel läbi Rannakuuri terrassilt, kus kallis sõber pakkus sumedas öös klaasi head šampanjat ja dj Romily valis muusikat.
Filmielamused: käisin Võrus Kandles (mõnel juhul ainsa inimesena saalis) vaatamas hoogsat muusikafilmi "Girl You Know It's True: Milli Vanilli lugu"; ideaalset kohtingufilmi 1960ndate NASAst "Lennuta mind Kuule"; armsast lilleneiust rääkivat "Kui ta vaid teaks"; üdni prantslaslikku linateost "Pariis, mu paradiis".
