Sume suitsusaunane oktoober

Läksin üks õhtu Tallinna peale uitama - polnud seda pimedamal ajal nii ammu teinud. Jalutasin tiiru läbi Rotermanni ja siis vanalinna Meistrite Hoovi Pierre’i juurde kuuma šokolaadi jooma. Oktoobri lõpu kohta oli hämmastavalt soe, nii et istusin õues ja mõtisklesin. Linn tundus jalakäijate poolest veidi hõredavõitu, samas siiski vanalinnas inimesi liikus ja ega Tallinn polnud jahedamatel aastaaegadel eriline festivaliplats ka ekr (enne teadagi mida). Mulle meenub neist iidsetest aegadest, kui ma olin meelelahutusteatmiku peatoimetaja ja käisin sageli väljas kuuel-seitsmel õhtul nädalas, jäiseid veebruariöid, mil Viru tänaval võis hõlpsasti tekkida tunne, et oled ainus inimene maailmas. Sellest oli praegu asi kaugel, õnneks.

Päevavalges olen ka sünnilinnas turisti teinud, merevaateid nautinud ja kuldsetes lehtedes sahistanud, rõõm. Oktoobrisse mahtusid veel Võrus mõned perekondlikud koosviibimised, sõpradega terrassipidusid ja pubiõhtuid. Kubija spaasse ja Hiltoni Eforeasse oli samuti hea sattuda. Üks päikeseline Tartu hommik Tartu Pierre'i ees tekitas rohkem sellist tunnet, nagu sööks Pariisis hommikust. Salt in Georgia ehk Chacha ja Mull Party kuu algul tuletas meelde, kui imetore on panna end ilusasti riidesse ja sõpradega välja peole minna, nagu ka sõbra väikese romantikaga magustatud tüdrukuteõhtu Controventos kuu lõpus. 

Filmielamustest oli "Armastusega Itaaliast" (millest ootasin tegelikult enamat); head muusikat mängisid efektsete kokteilide juurde ühel õhtul Nümfis Heidy Purga & Henessi Schmidt (Guru resto seal kõrval osutus ka mõnusaks); raamatutest olen peamiselt Eesti romaani kursuse kohustuslikku kirjandust lugenud ja kunstinäitustele/galeriidesse küll liiga vähe jõudnud.

Oktoobri kõige erilisem elamus oli aga Mooska suitsusaun. Eestist on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas lisaks laulu- ja tantsupidudele Kihnu kultuuriruum (millega ma tutvusin lähemalt samuti kunagi oktoobris ühe unustamatu viiulifestivali raames) ja Võromaa suitsusaunakombestik ning Mooska talu on ilmselt parim koht, kus seda kogeda. Kuum saun, maagilised loitsud, vihtlemine magusalt lõhnava tammevihaga, taimetee, suitsusaunaliha ja koduleib, rrräigelt jääkülma tiiki sulpsamine, sinna juurde vaated värvilise metsa vaikelule... soovitan minna ise kogema!

Me täiuslik pulmapäev

Kuu aega abielus! Ja ülim aeg meenutusteks ja tänuavaldusteks, sest meie kahe salapulmi korraldades saime aru, et meid on õnnistatud lisaks kõikidele ülejäänud sõpradele tõeliselt andeka pulmakorralduse 

dreamteamiga meie ümber. Suurimad tänud: pruutkleidi eest Triin & NYMF; abielusõrmuste eest Angelica & Angelgold; pulmatordi eest Kristiina & Kuninganna Catering, meigi & soengu eest Heldi (Linnateater), klaverimuusika eest Reet (LA Klaverikool) ja fotode eest Meisi! Erilised tänud lähevad eriti sooja vastuvõtu eest ka Martinile & Pädaste mõisale Muhus (ma poleks suutnud välja mõelda paremat kohta, kus seda sündmust tähistada!) ja Piretile & Gospale Saaremaal (tõeliselt mõnusa mesinädalate puhkuse eest)!

Kes oleks osanud arvata, et see nelja aasta tagune Võrru kolimine selliste arenguteni viib! Ma ei hakka siinkohal nimeliselt tänama neid kahte võrratut džentelmeni, kes mul tookord siia kolida aitasid, aga ka teile suured tänud! (Ma küll kahtlustan, et kui te oleksite teadnud, milleni see viib, siis te ilmselt poleks mind siia toonud. :))

Selle eest, et see päev algusest lõpuni nii täiuslikuks kujunes, tuleb vist ka universumit tänada. Eriti arvestades praegust aega... ja septembri alguse sügisest-vihmast-jahedat ilma, mis meie pulmanädalaks õnneks selge sinitaeva, päikesepaiste ja +20kraadiste temperatuuridega asendus. Lõpuks ometi saan ma ka aru, miks küps ja kaunis sügis on mulle alati kevadest palju romantilisem aastaaeg tundunud. :)

Hommikul ärkasin Tallinnas ja läksin kella 8ks oma armsa sõbra juurde soengut & meiki tegema, 10ks saabus sinna ka fotograaf, kellega sõitsime 250 km Võrru, kus toimus väike autovahetus & riietevahetus, et siis kella 14ks abielutseremooniale jõuda. See oli kaunis, roosavalgeroosiline pruudikimp mu kallimalt imeilus, taustaks klaveril Neil Youngi "Harvest Moon" ja parima registreerija saime ka. Suunurgad kippusid igatahes kõrgemale kui tehniliselt võimalik.

Kiire pildistamine Katariina kiriku ees keskväljaku serval, Katariina alleel, Tamula järve ääres Kreutzwaldi pargis ja paadisillal ning siis autoga 300 km Muhusse (päeva kilometraaž tuli korralik, aga nii me tahtsime, sest Võrus on Jaanuse juured ja Muhus minu omad). Tegime Pädaste mõisa ees mõned fotod ning seejärel vastuvõttu sisse astudes tabas meid tõeline üllatus - selgus, et seal olid oma tutvumise aastapäeva tähistamas ka kaks paari me sõpru! Sinna see salapulm siis läks... Aga otsustasime ka selle heaks märgiks lugeda. Pärast veel ühte väikest fotosessiooni meie suure sviidi rõdul alustasime all restoranis õhtusööki siiski romantiliselt kahekesi, magustoidu ajaks ühinesime ja jagasime pulmatorti sõpradega. Hiljem jõime veel kahekesi kamina ees šampanjat.

Ma ei oleks mina, kui mul ei oleks omajagu tegemist olnud ka lugude ja legendidega. "Midagi vana-midagi uut-midagi sinist-ja-midagi laenatut" reeglit teavad Hollywoodi filmidest vist peaaegu kõik, aga ilus oli lugeda, mis selle taga on - need asjad sümboliseerivad ühendust pere ja sõpradega, head õnne ja lojaalsust. Seda ma varem ei teadnud, et pruudil peaks olema hõbemünt kinga sees, nagu ka seda, et viie suhkruglasuuris mandli kinkimine toob tervist, rikkust, viljakust, pikka iga ja õnne nii pruutpaarile kui ka kingisaajatele. Ja sõrmuse võru - alguse ja lõputa ring - sümboliseerib igavest armastust. ♡