Jumalik juuni

Lendlesin suurema osa juunist armastuse ja õnnetunde laineharjal - ei teagi, kas põhjuseks uue raamatu ilmumine või lihtsalt sulnis suvi, vabadus ja ilu. Lemmiklinnade suvise checklistiga on ka juba hästi, olen jõudnud Muhusse, Kuressaarde, Pärnusse, Haapsallu, Võrust rääkimata, vaid Viljandi ootab juuli lõpus oma järge. 

Juuni algas Gospa 20. sünnipäeva nädalavahetusega - ma olen nii tänulik selle kutse, ilusa peo ja mõnusa minipuhkuse eest Kuressaares! Boonusena jõudsime pärast massaaže, basseini ääres päevitamist ja Gospa resto terrassil naudisklemist laupäeva õhtul Prelude vinoteeki sööma ja Rannakuuri avapeole ka. Sinna- ja tagasiteel võtsime Muhus Island Burgeri ülihead burksid, kodutee Võrru kulges topeltvikerkaarte alt.

Raamatuesitluste nädalast juba kirjutasin, aga sinna vahele mahtus ka afterparty ägedate naistega Võrus Pubi17 terrassil, südantsoojendav õhtusöök minu perega Hiltoni resto terrassil, kõige armsamas seltskonnas Arvo Pärdi keskuse külastus ning sõbra sünnipäevapidustused Pärnus - reedel Pärnu Jahtklubis ja laupäeval Oreganos. Villa Wessetisse ja Körti jõudsin kergetele vahepaladele, pühapäeval ka oma Pärnu sugulasi vaatama ja Uue Kunsti Muuseumi XXXI rahvusvahelisele aktinäitusele "Mees ja Naine: SOS!" (kogu muule inspiratsioonile lisaks oli rõõm seal taaskohtuda ühe Evald Okase maaliga, mis mulle juba kunagi Haapsalus väga meeldis).

Mõned hingetõmbehetked Võrus oma terrassil (ja sõprade omadel ka) ning siis tuli jälle minna: käisin juunis Tallinnas kokku kolmes kohas oma uuest raamatust ja muust põnevast rääkimas - Retro FMi hommikuprogrammis, Star FMi hommikuprogrammis ja Postimehe "Naistejuttudes". Väikesest lavanärvist hoolimata hakkas kogu see raadioelu mulle väga meeldima - õdusad stuudiod, meeldiv seltskond... Üks live-esinemine ootab veel ees, juuli lõpus Muhu raamatukohvikus.

Võimalus pärast seda sumedas suvises Võrus paigal olla tundus õnn ja rõõm, uus kena Playa Võru rannabaar Tamula rannapromenaadil avas juuni keskel oma uksed, avapidu Teele Viiraga meeldis mulle väga. Läksin küll kasuka ja saabastega, aga õhtu oli vaikne ja nii väga mõnus. 

Suvist pööripäeva tähistasime romantilise õhtusöögiga Vidrike Külamajas, sealt edasi õnnestus mul endale uskumatu, aga väga tore jaaniralli korraldada. Reedel lõpetas mu ristipoeg Tartu Ülikooli IT cum laude, tähistasime jõe ääres Toko katuseterrassil, mille köök oli absoluutselt vaimustav. Magustoiduks sõitsin Moostesse, kus tähistasime sõbra Räpina Aianduskooli lõpetamist, hiljem jätkasime Võrus Playas ja pubis.

Laupäeval lõuna paiku startisin Pärnu poole, veetsin seal mõned meeldivad tunnid. Kõigepealt Oreganos tzatzikit pitaga ja kreveti saganakit nautides, lisaks sattusin seal oma kunagise kihlatu abikaasa sünnipäevale - oli väga armas taaskohtumine & tutvumine! Lonkisin natuke niisama ringi, õhk oli magus ja pärnad tilkusid mett (tsiteerides erinevaid laulusõnu), vastu jalutanud võõradki naeratasid ja hea oli olla. Edasi võtsin vastu kutse Vana-Pärnusse ühele imelisele soojendusega basseiniga terrassile, käisime ujumas ja veetsime meeldivalt aega. Kella 21ks jõudsin Virtsusse praamile ja edasi Muhu Namastesse, mis oli mu "tahaks minna" nimekirjas olnud väga palju aastaid ning osutus täpselt nii imekauniks või veel paremaks kui piltidelt nähtud. Mul on hea meel, et olime kaks ööd, saime puhata ja nautida. Lõunaranna sadama uus Kala resto & baar oma suurepärase kohvi, Mimosade, kalatoitude ja muude hõrgutistega oli lühikese jalutuskäigu/rattasõidu kaugusel, käisime seal mitu korda. Unelmate puhkus ja jaanipäev! Lõbusa seltskonnaga laulmiste, hoogsate tantsukeerutuste, gurmee, šampanja, pärjapunumise & lõkkega.

Esmaspäeval põikasin läbi Meite Napolist ja kalli lapsepõlvesõbra juurest, seejärel keerasin autonina Haapsalu poole, sõin Hapsal Dietrichis lõunat, vaatasin sõprade õdusat uut pesa seal ning maandusin siis isapoolsete esivanemate talus, kus pärast õhtusööki varsti magama vajusin. 

Järgnenud paaril päeval Tallinnas oli ka toredaid uitamisi mere ääres ja mujal. Võrru tagasi jõudes olid mu sotsiaalsed patareid nii laetud, et oleksin olnud valmis ka rahulikumaks olemiseks, aga elul olid teised plaanid: reede õhtul leidsin end kõigepealt artisti käepaelaga Retrobestilt ja tõesti korraks ka lavalt, kust tõin dj Tom Lilienthali hiljem Võrru, kus ta rannabaaris kella kaheni öösel rahvast tantsitas. Olime sõbrannaga vahepeal dj-puldi kõrval pehmel vaibal siruli, et siis edasi tantsida, pikutamine teeb ikka head. :) Koju jalutades sulpsasime natukeseks järve, oli imeline soe öö. Muide, ujumispäevi tuli mul mais ja juunis koos eelmise kuumalaine ja Kreekaga kokku vist umbes 15, oleks muidugi rohkem võinud.

Kunsti & muusikaelamused said vist kõik juba mainitud, kinno jõudsin ainult filmi "Homme on ka päev" vaatama, raamatute lugemisega olen graafikust puhta maas, tuleb tunnistada. Kohviku- ja toiduelamusi jätkus ka häid ning mul on rõõm näha, et mu Võru söögikohtade postituse või suve mõjul on mitme koha lahtiolekuajad pikenenud. :)

Kaneelimaja & paradiisaed

Mu ägeda Võru-Tallinna-Pärnu raamatutuuri üks ilusaid ja meeldejäävaid hetki oli see, kui mind Tallinnas intervjueerinud Eesti Naise peatoimetaja Heidit Kaio ütles, et talle meenutas mu raamat "Kaneelimaja & paradiisiaed" kõiki neid "Toscana päikese all", "Aasta Provence'is" jt sarnaseid teoseid. Minu jaoks oli see suur ja südantsoojendav kompliment, sest mulle on need raamatud ja filmid väga meeldinud. Ja tõesti, suures plaanis me kõik läksime lõunasse ja asusime maja renoveerima. :)

Täna hommikul sattusin sealt edasi mõtlema õnne valemi peale, mille kirjanikust sõbraga kunagi ühe vestluse käigus sõnastasime ja mis ka raamatusse jõudis: loodus & looming. Loodus tasakaalustab ja maandab, looming pakub loomisrõõmu ja annab tiivad, ideaalis ka suurema (elu)eesmärgi, võimaluse anda sellega ka teistele midagi. 

Edasi mõeldes taipasin, et see seletab mu jaoks ära eestlaste ja teistegi kinnisvaralembuse: majade ehitamine ja vanade renoveerimine ongi kaunis missiooniga tegevus, eesmärgiga luua oma perele kodu ja pakkuda teistelegi mõnusaid peatuspaiku. Minu neli aastat selles valdkonnas viisid küll taipamiseni, et ma eelistan enda peamise loomevaldkonna ja missioonina siiski pigem kirjutamist - inspiratsiooni, rahu, lootuse, rõõmu, ajaviite ja meelelahutuse jagamist.

Samasse väravasse taipamisi pakkus ka esitlusnädal: ühelt poolt oli kogu turnee hullupööra tore, kergelt rokkstaari tunne, ehkki staadionitäisi rahvast ma siiski kohale ei meelitanud, kõik jäi õnneks kenade salongikoosviibimiste mõõtkavasse - ja teisalt oli väsitav ka, nii et nentisin, et mul on hea meel, et raamatuesitlusi on mu elus mõneaastase intervalliga, naudin kirjutamist ikka kõige rohkem. Lihtsalt kohtumisi lugejatega ja esinemisi siiski ka, need on kuidagi vabama õhkkonnaga kui pidulikumad esitlused. Igal juhul: veel kord suured tänud kõigile, kes osalesid ja kaasa elasid! Imelist, säravat, naudinguid ja rõõme täis suve!

Võru söögikohad 2024

Mu blogipostitused Võru söögikohtadest 2018. ja 2020. aastal on toonud mu blogisse tuhandeid lugejaid, 2020. aasta postitust jagas ka toiduajakiri Oma Maitse ning 2021. aastal kirjutasingi hoopis neile loo. Aastanumbreid ja asjade seisu vaadates on ilmselgelt aeg värskeks ülevaateks. Paraku ei saa seda alustada kuigi optimistlike nootidega - olukord on pärast pandeemiat ja igasuguseid poliitilisi arenguid s**t, aga loodetavasti see on siiski meie tuleviku väetis, tsiteerides klassikuid. Kuna avatud olemise ajad on lühenenud ja kogesime ise maikuus, et kolmapäeva õhtul pärast kella 20 võib olla Võrus päris raske töötava köögiga söögikohta leida, siis lisasin ka mõned lahtiolekuajad, aga need võivad muidugi muutuda, nii et tasub alati otseallikast üle kontrollida, lõunaosariikides on kindlaim variant ilmselt ette helistada. Kiitust väärib see, et kõikidel kohtadel on terrass või lihtsalt õues istumise võimalus (puudub ainsana vist Stedingu majas avataval Namm restol, aga ehk on sealgi midagi muutunud).

- Katariina kohvik on jätkuvalt Tallinna poolt tulles esimene ja särab muidu ka eredalt, pluss maja sai vahepeal uue uhke kuue, mida on kena suvel alleele tõstetud laudade ümber istudes imetleda. Igal aastaajal lummavalt kauni Katariina allee ääres paiknev kohvik on pisike, aga saiakesed on seal imehead. Kooki, kohvi ja korralikku sooja sööki saab seal ka, aga minu jaoks on see ikkagi eelkõige lihapirukate ja kohupiimataskute paradiis. See Miski, mis selle koha nii eriliseks ja üle Eesti kuulsaks teeb, peitub aga kohvikupidajate eriliselt soojas naeratuses ja silmasäras, mind võluvad ka sellised armsad detailid, nagu inspireeriv kunst seintel ja muud kaunistused, näiteks pikaripsmelise Katariinaga keraamika ja suvel uste kõrval õilmitsevad pelargoonid. 

- Kutsuva terrassi ja sinitaevalaega kohvik Taevas seal kõrval on vahepeal mitmeks talveks oma uksed sulgenud, sel kevadsuvel pole nad veel neid taasavanud, hoian pöidlaid, et nad seda ikka teeksid, igatsen natuke seal kohvitamiste ja hõrkude kanatiibade järele. (EDIT: nad avasid suveks ikkagi uksed ja kanatiivad on ka alles, hurraa!)

- Elegantne Stedingu kohvik on ka tükk aega suletud olnud, suve alguses peaks seal avatama uus Namm resto & šokolaadikohvik. (EDIT: avati ning seal on jätkuvalt ilus interjöör ja head kohvijoogid.)

- Keskväljaku ääres asub Pizza Olive - Itaalia köök on peaaegu alati kindla peale minek, paraku on salatid ja pastad menüüst läinud ning alles vaid pitsad, lahtiolekuajad ka sellised, et õhtustest pikematest istumistest keskväljaku ääres võib vaid unistada. Aga interjöör on meeldiv ning kuuma ilmaga veini ja pitsaga õues istudes tunne peaaegu nagu Itaalias, kirik, keskväljak, roosad ja kollased majad ümberringi (võtaks vaid omanik Tartu 23 maja pealt need vanad katkised-luitunud valguskastid maha ja toetaks keegi paari vaatevälja jääva hruštšovka ühevärviliseks renoveerimist, siis oleksid vaated veel ilusamad). 

- Valgusfoori juures endises raamatupoes tegutseb Võru gurmaanide päästearmee ehk Kolm köök & deli (kuna see on järjejutt, siis: need kuulsad Tallinnast naasnud endised Nopi & Salti kokad - kes teab, see teab). Seal saab kõige paremini süüa, talvel pakkusid nad paraku vaid päevapraadi ja vahel nädalavahetustel á la carte menüüd, suvehooajaks valmis terrass ja hõrgutisi pakutakse T-N 12-20, R 12-23 ja L 14-23.

- Võru kõige elusam koht on Pubi17 peatänaval pärast fooriga ristmikku. Jätkuvalt: kui ma mõtlen ajaloolisele kirik & kõrts kombinatsioonile, siis Pubi17 on just sedasorti koht, kus käiakse niisama (hilist) hommikust, lõunat ja õhtust söömas, aga ka peol, elava muusika järgi tantsimas ja tähistamas, mälumängimas ja noolemängimas, kohatakse inimesi ja suheldakse. Kunagine gastropubi suund on paraku taandunud klassikaliseks pubimenüüks ning igasuguseid paneeritud pooltooteid menüüs minu maitse jaoks veidi palju, aga häid toite siiski ka (ja eks see hea toidu definitsioon ongi erinev, mulle meeldib kitsejuustusalat, liitlasvägedele burks, igaühele oma). Maja taga on ka soojenduslampide ja uue kujundusega Martini terrass. Suureks boonuseks on Võru pikimad õhtused lahtiolekuajad: E-T 1130-22, K-N 1130-23, R 1130-01, L 12-01, P 12-21.

- Sealsamas kesklinna ainsa fooriga ristmiku lähedal Vabaduse tänaval on väga mõnusaks kasvanud õdus Eva Sushi ilusa suure suveterrassi ja eeskujuliku kokteilimenüüga. TOJ Sushi kohe sealsamas ümber nurga pakub samuti sushit, interjööri on algusaegadega võrreldes lisandunud diivaneid ja maja taha väike terrass.

- Peatänaval või selle ümbruses on veel Ränduri pubi ja kohvik Mantelahi, korraliku hommikusöögivalikuga kohvik Pannukas ja pubi Mõisa Ait, kaugemal päris järve ääres asub kohvik Spring (mille suurim pluss on imelised järvevaated eriti teise korruse rõdult, aga nendegi lahtiolekuajad on vaid tööpäevadele ja menüü lõunapakkumistele taandunud), linna taga peibutab nädalalõppudel Võrumaa Uma Meki maitsetega Hämsa maheresto. Kagukeskuses on Aasia restoran Võru Namaste ja 1990ndaid meenutav kebabikoht Kebab Tarõ. Paar pitsa- ja burksikettide filiaali on ka suuremate poodide juures ning tanklatestki saab kiirtoitu. Rannapromenaadi ääres peaks juunis avatama uus Playa Võru, kus on suvisele rannabaarile kohaselt rõhk ilmselt rohkem peol, muusikal & jookidel, aga midagi süüa saab ehk ka. Öise nälja vastu pakub kesklinnas üsna kaua (vähemalt R-L) kiirtoitu Chillin keskväljaku nurgas. 

- Võru taga teisel pool järve on Kubija hotell-loodusspaa restoran, mis on mind pärast õnnestunud interjööri uuenduskuuri mitu korda ka maitsva toiduga meeldivalt üllatanud. Natuke kaugemal Rõuges asuvad ilusaid loodusvaateid pakkuvad Ööbikuoru Villa restoran ja Tindioru forellipüük ning Haanjas Suure Munamäe kõrval väga õdus kohvik Suur Muna suure majataguse päikesepoolse terrassiga. Menüü varieerub pisut vastavalt hooajalisele värskele toorainele, mina söön seal sageli ravioole, aga nende köögis kohtab ka põtra, kobrast ja muud põnevat. Enamasti on menüüs ka paar suppi ja vitriinis hulk imehäid kooke. Aeg-ajalt toimub filmiõhtuid ja kontserte. See kõik on mu suureks rõõmuks jätkuvalt nii.