Novembrikarussell

 Novembriga läks kuidagi nii, et kolm esimest nädalavahetust veetsin Tallinnas - Silverspoon 2023 briljantselt korraldatud gala Lennusadamas oli esimesel, Anett Kontaveiti lahkumismäng ja kalli ristipoja sünnipäevalõuna teisel ning selletalvise Viirelaiu Saatkonna (mis on õnneks seekord kesklinnas) avapidu Martin Meikase õhtusöögi & NOËPiga kolmandal nädalavahetusel. Muusikale lisaks ahmisin kultuuri ka, kuidas jaksasin, filme ja näitusi. Üks väga hea Võru pidu mahtus sellesse kuusse siiski ka, Taavi Petersoniga Pubi17s mu nimepäeval 25. novembril. Pärnu kontserdimajja Prime Orchestra Rock Sympho Show'le ja Wasa Resort & Spasse jõudsin ka (pluss Wessetis lõunat, Akordis õhtust ja Pastoraadis hilist hommikusööki süüa oli puhas rõõm). Ühe sõbra raamatuesitlus Viru Keskuse Rahva Raamatus ja teise lõbus sünnipäevapidu Frankis (kus esialgu olime mina ja üheksa meest, neid enamik dj-d, pärast tuli õnneks toredaid naisi ka), natuke häid toiduelamusi Võrus Kolmes ja palju Tallinnas ning läbi see november saabki.

Filmielamused: "Taylor Swift: The Eras Tour" oli rohkem vaimustav muusikaelamus kui filmielamus, igal juhul nautisin seda üliväga - see oli nagu ligi kolmetunnine kontsert, kus sai imetleda 360kraadiseid vaateid vapustavatele kostüümidele ja lavakujundusele Cinamoni T1 kino ülimugavas toolis nurru lüües; PÖFFil vaatasin Woody Alleni uut filmi "Puhas õnn", mis oli väga temalik; Artises nähtud "Jeanne du Barry, kuninga favoriit" Johnny Deppiga meeldis; "Elu maitsed" filmi maamaja ja kogu stilistika ka; "Härra Blake teie teenistuses" John Malkovichiga oli südamlik. Jupiterist vaadatud sari "Unenägija. Karen Blixeni teekond" puudutas ja Netflixis juhuslikult ette jäänud "Dangerous Beauty" ka.

Kunstielamused: Fotografiskas Toomas Volkmanni "täis minevik", lisaks vaatasin ära sealsamas ka Omar Victor Diopi näituse (minu meelest oleks võinud hoopis Volkmanni näituse teisele korrusele suurtesse saalidesse panna, õigemini ma olin üllatunud, et see seal polnud); Tallinna Linnaelumuuseumis "Igapäevased kaaslased. Käekotid 1900–1950".

Raamatuelamused: jõudsin läbi lugeda ainult Carl Mothanderi "Kulinaarseid vesteid" ja Mart Kadastiku "Naised, raha ja sõda".

Üks suur, suur, suur kolm ja pool aastat kestnud projekt sai tehtud ja ma olen selle üle metsikult-joovastavalt-eufooriliselt õnnelik. 

Ah jaa, hea sõber avaldas ühe meie vestluse käigus arvamust, et ma võiksin oma podcasti teha, ma mõtlen, et pigem mitte (sest kas tänapäeval ei tee mitte juba peaaegu igaüks kuskil kapi taga oma podcasti?), küll aga mõtlesin vahel Instagramis näo ja häälega rääkida, kuidas mul läheb, aga seegi on seni vaid ideeks jäänud. :) Vähemalt panin seekord blogipostituse pildiks tavapäraste vaikelude asemel oma karussellifoto Viirelaiu Saatkonna avapeolt ning lemmikvaated, mille keskel sel kuul keerlesin. ♡

Spaablogi: spaasid siit ja sealt

 Sellest tuleb nüüd väga eklektiline "spaasid siit ja sealt" postitus, aga kuidagi on neid kogunenud Eesti eri nurkadest, nii et muud koondnimetajat leida ei õnnestunud.

Noorus spaasse sattusin päris ammu (2018. aasta suvel) ja neid idapoolseid pole ma üldse eriti avastanud, sest ma lihtsalt ei satu sinna kanti (Aqva, Meresuu, Toila, Narva-Jõesuu spaade kohta olen kuulnud nii kiitvaid kui ka kriitilisemaid hinnanguid). Nooruse asukoht imelise liivaranna vahetus läheduses on super, nagu ka päikeseloojangud ning eksootiline võimalus laenutatud jalgrattaga riigipiirini sõita. Üsna umbkeelne teenindus kodumaal muidugi plusspunkte ei teeninud, söök oli restos samas hea. Hotellil polnud viga ja VIP-spaa sanaariumil-vannidel ka. Välibasseinis oli mõnus ujuda ja saun seal juures hea vaatega. Jaapani vann ja kadakasaun meeldisid ka.  

Mustamäe Elamus Spa külastuse sain sel aastal sünnipäevakingiks ja olin väga tänulik, sest olin ammu tahtnud seda proovima minna, ehkki sinna linnaossa muidu pigem ei kipu ega satu. :) Spaa põhiosa peamine sihtgrupp on muidugi ilmselgelt lapsed ja nende vanemad ning ehkki igasuguste veesilmade, vannide, basseinide ja mullivannide rohkus on muljetavaldav (saunu on kokku 13), siis mulle tuletas see kõik pluss mürafoon meelde, kui väga ma armastan väikseid, õdusaid ja vaikseid spaasid. Leebes Tarkade Kivi saunas oli jäätisekokteiliga siiski tore ja minusuguste jaoks on sealsamas olemas ka vaikne SPA21+ (kus on veel 9 sauna, sh Jaapani vann).

Wasa Resort & Spas käisin tegelikult esimest korda sügaval pandeemiaajal 2020. aastal, kui üks armas inimene mind väga südantsoojendava üllatusena Pärnusse oma sündmusele esinema kutsus. Sel sügisel kordasin seoses kontserdikülastusega ja nentisin taas, et kui Wasa hotellitoad ja resto on kenad, aga mitte mu lemmikud, siis spaa meeldib mulle väga. Klaasist välisseinad lubavad nautida kauneid vaateid ümbritsevale pargile, praegused sügisvärvid olid eriti lummavad. Suur ujumisbassein, soe mullivann, kuum leilisaun, hästi lõhnav mahe sanaarium ja aurusaun pakuvad mõnusaid võimalusi lõõgastumiseks ning kuna ka hulk vaheseinu on klaasist, saadavad ilusad vaated puhkajat igal pool. Imetore.

Mövenpicki hotelli spaa oli mul plaanis juba siis, kui hotelli nimi oli veel L'Embitu. Seekord Tallinnas olles naudisklesin seal natuke - spaa on ilus, kamina, klassikalise sauna ja aurusauna, helesinise veega 12meetrise ujumisbasseini, Jaapani vanni ja külma basseiniga. Samas aiavaade polnud novembris väga pilkupüüdev ning ma tundsin puudust lamamistoolidest, nii et seniseid Tallinna lemmikuid see troonilt ei lükanud.

Mul on Tallinnas veel mõned spaad ammu avastamist ootamas ning Viljandi täitsa mu isiklikule spaakaardile kandmata, nii et spaaseiklused loodetavasti jätkuvad peagi. :)

Spaablogi: Riia eri

Avastasin, et spaablogi eelmisest postitusest on muljetavaldavad kaks aastat möödas ja ma pole mitmest kirjutanud, parandan selle vea. Kusjuures, ma olen vist tegelikult päris hästi suutnud hoida seda kunagi kujundatud harjumust, et vähemalt korra kuus kuskil spaas ulpida - enamasti Võrus Kubijal või Tallinnas Hiltoni Eforea spaas, vahel Saaremaal Gospas või mõnes Pärnu lemmikutest. Mälestused Riia spaadest (mida külastasin tegelikult juba hulk aega tagasi) elustusid nüüd oktoobris, kui sõpradega Riias A22 hotelli sattusin - see on tore, et nad nimetavad end disainhotelliks ja ägedaid disainielemente oli seal ju tõesti, aga tervik ega asukoht mulle paraku muljet ei avaldanud. Uuesti Riiga sattudes prooviksin kas midagi uut või siis valiksin ühe kahest järgnevast.

Grand Hotel Kempinski Riga asub kohe vanalinna servas elu keskel. Hommikusöögirestoga ühendatud vastuvõturuum on väärikas, piimakohvi karva toad mugavad ja Stage22 baar & resto said 2023. aastal Läti parima hotellirestorani tiitli. Mina peatusin seal 2019. aastal Riias Ed Sheerani kontserdil käies, hommikusöögisaal oli tookord veidi üle rahvastatud, aga keldrikorrusel asuvas liivakarva spaas mõnusalt rahulik. Seal on 16meetrine ujumisbassein, nautisingi peamiselt seda ja soojendusega kivist lamamistoole. Kuna oli kesksuvi, siis saunadesse ega külma veesilma väga ei kippunud. Mulle meeldivad muidu pigem suurte akende ja kaunite vaadetega spaad, aga see väike oaas oli täitsa meeldiv koht lõõgastumiseks.

Grand Poet Riga by Semarah oli juba ainuüksi nime tõttu mul pikalt kavas, sel aastal jaanuari lõpus enne Islandile lendamist siis lõpuks jõudsin sinna. Tuba oli efektne, vaated head ja restoran tasemel. Samuti keldrikorrusel asuvas, aga väga õdusas Hedonic spaas on 15meetrine ujumisbassein, kaunis türkiissinise veega mullivann, ka need soojendusega kivist lamamistoolid, mis mulle väga meeldivad, ning mitu sauna (Soome saun, aurusaun, biosaun ja aroomisaun - sümpaatne valik, sest aastatega on natuke mahedamate temperatuuridega hästi lõhnavad saunad mu lemmikuteks saanud). Asukoht on samuti väga mugavalt vanalinna lähedal, pargi ja veesilma ääres. 

Vaatasin huvi pärast TripAdvisori Riia spaahotellide esiviisikut ja jõudsin järeldusele, et Gallery Park spaahotellis olen ka kunagi reisilt tulles ööbinud, aga ma absoluutselt ei mäleta, kas spaasse ka jõudsime. Lisaks eelmainitutele on seal Wellton Riverside ja Wellton Centrum, mille spaad paistavad ka piltidelt päris kenad.