Mai(või)

Maikuus olin seekord nii sportlik, et läksin 12 aastat pärast Jõelähtmel green cardi tegemist Otepääle golfitrenni, oli väga tore ja pall lendas, sõltumata vahepealsest väikesest pausist. :) Lisaks käisin ühel tennisepeol ning avasin ratta- ja ujumishooaja. Tartus osalesin kuulsa Hollandi jutuvestja jutuvestmiskoolitusel, kus sai palju nalja ja oli muidu ka inspireeriv. Sealt edasi suundusin ajakirjandusinstituudi traditsioonilisele kevadgrillile. Bakalaureuseõppe kursusest olin paraku ainus, magistri kursakaaslasi leidus õnneks rohkem, lõpuks veetsin kõige rohkem aega vist siiski kirjanike sektsioonis & Võru sektsioonis. Järgmisel õhtul nautisin vapustavaid päikeseloojanguvaateid sõprade katuseterrassilt Võrus, ühtlasi kujundasime peo käigus sujuvalt terrassi ümber. :) Peaaegu et reisil ehk siis lõõgastaval daytripil Lätis Aluksnes käisin ka, sealne plekk-kukega luteri kirik ja saareke vana kindluse, atraktsiooniderohke rannapromenaadi ja kohvikuga meeldisid mulle väga. Maitseelamusi kogusin Tšiili ja Argentiina veiniõhtusöögil Mõisa Aidas ning viiekäigulisel veiniõhtusöögil Kolmes. Karulaugupestot tegin, Aluksne Pajumte kartuliröstidest sain inspiratsiooni neid ise kodus ka teha ja tulid supermaitsvad.

Muusikaelamused: aprilli lõppu jäi Jazzkaare "RAP'n'JAZZ" kontsert Vaba Laval, kus olid kokku pandud reket, villemdrillem, nublu, taff & band - algul olin skeptiline, aga see oli üliäge kontsert; Tallinn Music Weeki "Jazz Is Her" Philly Joe's oli mu teine muusikaline lemmik maikuust (Maili Metssalu, Inger Nordvik, Jutta Glaser & Claus Boesser-Ferrari, Mingo Rajandi, Maarja Aarma MA ja JUNN) ning hilisemad seiklused uusi Tallinna (sala)baare avastades ka lõbusad; Anu Taul laulis kaunilt Hämsa maheresto avamisel.

Kunstielamused: Embassy of Fashioni Trinity moevaatemäng Kruiisisadamas oli imekaunis, kõik need kleidid ja maaliline päikeseloojang; Miles Aldridge'i näitus "Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999-2020" Fotografiskas on ka üliäge.

Raamatuelamused: Lucinda Riley "Seitsme õe" saaga kaheksanda raamatu "Atlas: The Story of Pa Salt" tellisin ette ja neelasin kahe päevaga (tegelikult ilmus juba eestikeelne ka, aga kuulsin sellest siis, kui olin ingliskeelse juba ära tellinud), üks Tallinna-Põlva rongisõit läks tänu sellele nii märkamatult, et vedas, et õiget peatust maha ei maganud; William J. Manni "Maailma esimene filmistaar" oli ka täitsa huvitav lugemine.

Kas on võimalik olla iga päev õnnelik?

Mind on see teema peaaegu kolm kuud kummitanud, nii et ma pean selle vist ikka endast välja kirjutama.

Ühesõnaga, ma sattusin sõbrapäeval vestlema tuttavaga, kes ütles jutu sees umbes midagi sellist, et ”aga noh, ei saa ju iga päev õnnelik olla” vms. 

Mille peale ma lihtsalt pidin ütlema pärast väikest mõttepausi, et… saab ju? Ma olen. Iga päev. Võib-olla mitte iga päev kogu päeva, aga ma olen iga päev õnnelik. (Ja hiljem meenus, et terve hulk inimesi mu lähiringis ka!)

Mille peale ta küsis, kas ma olen hullarist jooksus või valetan.

Noh, ma igaks juhuks ei välistaks 100% kumbagi varianti. :)

Aga kuidagi see teema keris ja keris edasi mu sees ning endas kahtlema löömine tekitas muu hulgas kevadtalvel ka perioodi, kus ma ei tundnud end üldse õnnelikuna, mis viis kerge eluinventuurini, nagu ma neid vahel ikka teen. Kahtlesin korraks kõiges… kuni mulle tuli uuesti meelde, kes ma olen, mida ja keda ma armastan, mis mind õnnelikuks teeb… ja mis mitte.

Ma mõtlesin tükk aega, et ma teen miski instastory sellest kõigest, aga ilmselgelt asjade lahti kirjutamine on rohkem minu element.

Igatahes… kui ma püüdsin kogu seda teemat pulkadeks lahti võtta, siis… esimesed tänusõnad kogu selle aastatepikkuse õnnetunde eest lähevad (enda tehtud valikutele lisaks) vist paarile raamatule, nende autoritele ja lähedastele, kes mõned nendest raamatutest on õigel hetkel kinkinud.

Näiteks Eckhart Tolle ”Siin ja praegu: kohaloleku jõud” õpetas kunagi palju noorema, mineviku ja tuleviku pärast liiga palju stressava minu elama teadlikumalt siin ja praegu. Olevikus kohal olema. Ja märkama oma igapäevarutiine ja inimesi, millised lisavad ja millised röövivad õnnetunnet.

Aga jah: ma leian, et normaalne ja väga tore on olla iga päev õnnelik, ning kui Sa teed asju, mille oled ise oma ellu valinud, mida armastad, koos inimestega, keda armastad, siis Sa oledki iga päev õnnelik. Rahul. Harmoonias. Nimetage seda, kuidas tahes. Ja see võikski tegelikult olla norm ja siht, luua endale elu, kus oled rahul ja õnnelik, mitte nii, et kui keegi on eluga rahul, siis ta on mingi imelik ja kindlasti valetab. Lõpuks taandub palju ka sellele, millele keskenduda, kas asjadele, mille üle rõõmustada ja mille eest tänulik olla, või nendele teistele.