Ja nii ma siis istun siin oma terrassil ja naudin vaateid. Järjest - metsikult kiiresti! - õitsesid kreegid, toomingas, forsüütiad, sirel, viirpuu ja pojengid. Õunapuu ja ebajasmiin otsustasid selle aasta paraku vahele jätta ja pikkusse-laiusse kasvamisse panustada. :) Pelargoonid, roosbegooniad ja värskelt lisandunud lõvilõuad on ka täies õies, aedhortensiad samuti. Imeilusate rooside üle veel mõtlen, kas mu aias ikka peaks okkalisi asju olema.
Varakevadel algas kõik märtsikellukeste ja umbes 50 tulbiga, mille Fleur Royalest ostetud sibulad eelmisel sügisel mulda toppisin. Ära õitsenud hüatsint ja nartsissid läksid samasse peenrasse. Tegelikult võiks sinna nüüd suvelilli lisada, olen vanu taluaedade lemmikuid kaardistanud, aga tegudeni pole jõudnud.
Maasikad ja metsmaasikad läksid sel aastal vanast ukselengist tehtud kastpeenrasse, kastis on ka mõned maitsetaimed: meliss, piparmünt, basiilik ja murulauk. Viimast ei peaks õitsema laskma, lugesin, aga mul läks ja oli nii ilus, et ei raatsinud teda tükk aega maha lõigata, mesilased rõõmustasid kuklastega võidu, kellel on aia ääres terrassiukse paigaldusest üle jäänud paarist vanast palgist uus putukahotell.
