Aprilli lõpp

Kuus nädalat eriolukorda. Väga kõrini on. Algul oli põhjendatud, aga 1. maiga oleks võinud ära lõpetada, äärmisel juhul 8. maiga. Seda enam, et Rootsi suurema vabaduse ja avatud kohvikute-restoranide-kaubanduskeskustega lahendus tundub praeguseks ennast tõestanud ja inimsõbralikum igas mõttes, nii inimeste (vaimse ja füüsilise) tervise kui ka majanduse aspektist.

Mu (küll väga heas) hooldekodus istuval täiesti mitteusklikul vanaemal on ilmselgelt veel palju rohkem kõrini kui mul, sest ta palus hiljuti telefonis reaalselt, et ma palvetaksin, et ta saaks ära surra - ma küll ei suuda seda palvet täita, aga täiesti arusaadav, et inimesel tekib selles vanuses lõpuks küsimus, mille nimel see kõik, kui kedagi lähedastest vaatama ei lubata ja muidu on ka tunne, et elus on kõik tehtud. Oma teisele samuti 80+ vanaemale olen paar korda käinud ta koduukse taha toidukraami viimas ning siis ka kolme meetri kauguselt natuke juttu rääkinud - usun, et neil kohtumistel on olnud päris oluline roll meie mõlema tuju ja eluisu hoidmises.

Aprilli plusspoolele läheb lisaks üha õitsvamale-hõiskavamale loodusele 2006-2020 fotoalbumiprojekti edukas lõpetamine. Edaspidi loodan aastalõpurituaalide hulka lisada möödunud aastast 10-15 parima foto valimise ja kohe paberile jäädvustamise. Samuti oli väga tore armsa sõbra sünnipäevapidu kuuekesi Messengeri videokõne kaudu - sõpradega lobiseda, naerda, koos süüa ja juua on imeline isegi siis, kui igaüks seda oma kodus teeb.

Miinuspool... ära jäänud pidudest Võru Pubi17 traditsiooniline aprilli lõpu/mai alguse pidu Moskva-Odessaga ja Tartu volber - neid oli hulgem, kes mõlemat ootasid, aga muidugi on see mõistlik, et need kumbki ei toimu.

Pühad & toit

Sattusin veebruaris vabariigi aastapäeva paiku mõtlema sellele, kui suur osa (eriti talviste) pühade tähistamisest on seotud toiduga:

- uusaasta šampanja & kalamarjaga;

- sõbrapäev šokolaadisüdametega;

- vastlapäev hernesupi & vastlakuklitega;

- vabariigi aastapäev kiluleibadega;

- naistepäev on esimene, kus domineerivad pigem lilled :)

- lihavõtted värvitud munade ja pashaga;
- kevadpühal pole päris oma toitu, aga karulaugupesto võiks olla tugev kandidaat? :)

- emadepäeval maikuus on samuti vist rohkem teemaks lilled ja (isadepäeval novembris ka) koogid?

- riigipühade kalendris kenasti kirjas nelipühi ei pruugi mitte kuigi usklik eestlane märgatagi, seda enam, et see riigipüha on alati pühapäeval, kaseoksad ehk toob tuppa?

- võidupühal-jaanipäeval enamasti grillitakse ja süüakse salatit kõrvale?

- taasiseseisvumispäev on vist ainus tugeva toidutraditsioonita püha, samas see on muidugi hea aeg kräftskivaks või suitsulestapeoks ning sinimustvalgeid rukkilille kroonlehtedega kooke võib ka teha;

- halloween on imporditud, aga kõrvitsatele (ja õunakookidele?) lähenetakse loominguliselt meilgi;

- mardi- ja kadripäeval saab kommi!

- tänupüha oma kalkunisöömistraditsiooniga on ka täitsa tore;

- jõulud on söögiorgia nagunii: piparkoogid, glögi, verivorstid, kapsad, kõrvitsasalat, pohlamoos jne.

Hea päeva häkid

Mõtlesin, et panen endale meeldetuletuseks kirja eriolukorra aegsed mõnusa päeva häkid - ehk inspireerivad teidki ja need on tõhusalt rakendatavad ka muidu. Nii kriisipsühholoogid kui ka astronaudid on soovitanud kindlat päevarutiini kaine mõistuse ja meelerahu säilitamiseks.

- Hommikul ärgates (minu puhul enamasti kuskil kella 9 ja 11 vahel) ära kraba esimese asjana telefoni ega ava muid ekraane. Mine hoopis nt koeraga õue jalutama või jooksma, söö rahulikult hommikust, tegele millegi muu meeldivaga (minu puhul ilmselgelt siis kirjutamisega). Päev algab nii hoopis rahulikumate ja helgemate meeleoludega.

- Kuna ma armastan kaua magada, siis ma praktiseerin juba umbes neli aastat seda, et söön 2x päevas: 12 paiku brunchi (midagi hilise hommikusöögi ja lõunasöögi vahepealset) ja õhtul 18-20 paiku õhtusöögi. Samas see pole range reegel, enne eriolukorra ajaarvamist piirdusin mõnikord hommikul kodus nt smuutiga ja käisin siis kellegagi väljas lõunal. Ma olen lugenud küll paljude toitumisspetsialistide nõuandeid 3-5 söögikorra teemal päevas, aga ma ei jaksa nii palju ei kokata ega süüa, nii et ma olen otsustanud kuulata pigem oma keha. Soovitan proovida ja leida endale sobiv rütm.

- Kuskil umbes kella 13-17 on aeg, kus ma loen uudiseid ja sotsiaalmeediat (mis kipuvad vahel liiga kauaks endasse tõmbama), õpin hispaania keelt, teen tööasju ning igasuguseid muid loomingulisi ja/või vajalikke asju - mingi mõtestatud tegevus, nii meeldivad tööasjad kui ka looming, on terve mõistuse säilitamise seisukohalt olulisem kui arvatakse. Varem uitasin vahel sel ajal ka mööda kohvikuid ja poode - oh happy times! :)

- Pärast õhtusööki on vaba aeg - raamatute lugemine, filmiõhtud, lauamängud, muusika & tants ja muud lõbud (varem ka peod, praegu enamasti pigem esimesed kaks). Kodused spaarituaalid teevad ka head. Ja muidugi armsate inimestega suhtlemine, kusjuures helistamine ja videokõned mõjuvad palju elusamalt ja paremini kui sõnumite tippimine.

Mulle meeldis päris hästi kunagi palju aastaid tagasi avastatud Tim Ferrissi 4-tunnise töönädala mõte, aga sellisesse tüüppäeva mahub päris hästi ka 4-tunnine tööpäev - ehk olekski nüüd kasvava tööpuuduse tingimustes hoopis hea aeg üleüldiselt üle minna 20-tunnisele töönädalale? Täiskoormus üldse ümber defineerida ja palgata rohkem väiksema koormusega inimesi? Ma tean, et see eeldab ka muudatusi seadustes ja maksusüsteemis, aga ma ei kujuta ka ette paremat aega neid teha kui praegu. Kaugtöö saime, ehk saaks nüüd üleüldiselt väiksema töökoormuse ka? :)

Merkuur on Petrogradis

Minus elavad sõbralikult koos kaine mõistusega skeptik ja müstik, kes ei ütle ära aeg-ajalt mõne teaduslikult tõestamata teooriaga veidi hullamisest. Ja ilmselgelt ei oleks ma saanud kirjutada Igor Mangi elulooraamatut ilma mõningase astroloogiahuvita (aga ma ei hakka siin rääkima tema 2020. aasta kevade ennustuste paikapidavusest, mis on ka iseenesest huvitav ja mitmel pool vilksatanud teema).

Aga lisaks on üks USA astroloog, kelle prognoose ma loen juba ligi 20 aastat ja kes on nii mõnigi kord üllatavalt täpne olnud (ja lisaks kirjutab säravalt hästi). Nii et läksin põnevusega vaatama, mida ta k-kriisist arvab. Ja see osutuski väga põnevaks!

Nimelt leidis ta, et see on seotud Pluuto ja Jupiteri konjunktsiooniga. Pluuto on see pisike paharet, kellega on seotud viirus, ning hea õnne planeet Jupiter võimendab kõike, mida puudutab - antud juhul oli ta siis paraku see ventikas, kuhu s..t lendas, pardon my French. :)

See aspekt jätkub umbes maikuuni, siis nõrgeneb suveks ja tuleb septembris tagasi, et detsembris meiega hüvasti jätta (mis paraku kattub ka paljude teooriatega viiruse võimaliku käitumise kohta). Mis oli aga kõige rajum avastus ka astroloogile endale - sama aspekt oli aastal 1918, kui maailmas möllas Hispaania gripp!

Märtsi algul, kui see kõik siin pihta hakkas, oli ka Merkuur retrograadis (st liikus ajutiselt tagurpidi, sealt ja ühest valesti kuulmisest sündinud naljast pealkiri). Praegu enam ei ole.

Hea uudis on see, et kuna Jupiter on imede ja hea õnne planeet ning see aspekt toob üldiselt suurt edu (see on sünnikaardis nt Warren Buffetil ja Mick Jaggeril), usub USA astroloog (ja ma usun ka), et selle praeguse jama mõjul elame me pärast kõik hoopis külluslikumat ja õnnelikumat elu.