Viskad end Tamula randa pikali ja tunned lõõgastuselainet läbi keha voogamas. Raamatuesitlus tehtud. Vanaisa matustel käidud.
Päike särab sinises taevas ja vesi on nii soe, et meelitab mitu korda ujuma. Keha hakkab elevile minema. Selline jaanipäevailm! Värskendavad ja ergutavad joogid ja piparmündi-šokolaadijäätis on ka piisavalt lähedal.
Pärast vedeled sõpradega aias, teed salatit, sööd grillitud liha, lased päikesel enda peale paista ja sees on selline rahu, nagu zen-mungal.
Ja siis teed midagi metsikut, mida pole teinud aastaid - jätad telefoni, rahakoti ja kõik muu ka koju, topid ainult natuke sularaha taskusse ja lähed. Autoga mööda lummavate vaadetega Lõuna-Eesti teid seiklema.
Päike särab sinises taevas ja vesi on nii soe, et meelitab mitu korda ujuma. Keha hakkab elevile minema. Selline jaanipäevailm! Värskendavad ja ergutavad joogid ja piparmündi-šokolaadijäätis on ka piisavalt lähedal.
Pärast vedeled sõpradega aias, teed salatit, sööd grillitud liha, lased päikesel enda peale paista ja sees on selline rahu, nagu zen-mungal.
Ja siis teed midagi metsikut, mida pole teinud aastaid - jätad telefoni, rahakoti ja kõik muu ka koju, topid ainult natuke sularaha taskusse ja lähed. Autoga mööda lummavate vaadetega Lõuna-Eesti teid seiklema.
Esimene spontaanne peatus on Katariina kiriku juures, mille uksed on miskipärast hilisest kellaajast hoolimata lahti ja kus on lilli ja küünlaid ja pärast teid veel natuke rohkem valgust.
Järgmine spontaanne peatus algab maailma parima värske suitsuliha maitsmise ja maasikatega ning lõpeb ülimõnusa suitsusauna ja väikese järve korduvkülastustega. Keha on kergelt eufooriline. Vesi on nagu samet ja paadisillal ootab turbapott näkke ilurituaale tegema.
Seejärel tõstab Sinus pead noor ralliäss, Sa satud eksiteele ja sõidad otse Nõiariiki - nagu muinasjutus oleks, aga eks need jaaniöised lõunaosariigid ongi nagu muinasjutt -, et siis kimada ruttu tagasi oma helgemasse maailma. Kerge saunajärgne rammestus valgub üle kogu seltskonna, aga ei, te ei anna alla! Elmari raadio mängima ja "Saaremaa valsile" kaasa laulmine aitab.
Üle tee kalpsab rebane ja mõned jänesed ja siis kitsed ja valge kass ja Sa võiksid vanduda, et nägid ka ühte mõtliku olemisega konna tee ääres istumas. Ja siis äkki kappab tee kõrval heinamaal õrnas udus hobusekari autoga võidu, nii et auto veereb kui iseenesest teepervele, sest suurim võitja on sellises võiduajamises see, kes lapselikku imetlust täis silmadega tee ääres muru peal seisab ja seda maagilist vaatepilti endasse ahmib.
Teekond jätkub ja kui maantee äkki sügavasse orgu lookleb, millest teisel pool kõrguva mäe tagant ilmub suur kollane kuu, siis on kindel, et Sa oled jõudnud sihile ja just selle mäe taga ootab varandus! Aga enne tuleb veel kõmpida hämaras mööda natuke tolmavat ilusat teed, mis meenutab lapsepõlvesuvede jaanitulele minekuid, ja lüüa maha kümnepealine lohe... aga oh, milline vedamine, lohe on oma postilt lahkunud!
Suur jaanituli lõõmab järjekordse peegelsileda järve ääres ja bänd alustab viimaseid lugusid, neid kõige paremaid, mille sõnad on kõigil peas, nii et lava ette esimestesse ridadesse singervingerdades saab massikommunikatsioonist ja mitteärajahtumisest kenasti kaasa laulda. Ja siis tuleb - pärast kestvaid ovatsioone bändile - dj, kes laseb seda ühte lugu, mida Sa veel kuulda tahtsid. Keha on kestvas eufoorias. Ja muidugi tuleb siis Fixi "Jaanipäeva" järgi ennastunustavalt ja sabade lehvides tantsida, mille peale armas universum toimetab ootamatult kohale ühe ägedamatest võimalikest tantsupartneritest.
Ja öö on ikka nii soe. Ja jätkub oma lühidusest hoolimata ka pärast selle muinasjutu lõppu siiamaani, kui ta ära pole surnud.
/Ma ei mäletagi sellist jaanilaupäeva ja ööd, kus oleks nii palju nii mõnusaid komponente niimoodi reas olnud. Miinimumprogramm - lõke ja tants - sai igatahes kõrge kaarega ületatud!/